/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/05/2291625t1hde8d.jpg)
Rail Balticu projekt vajab õnnestumiseks «monarhi», kes tagaks projekti sujuva edenemise, leidis Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professor Erik Terk neljapäeval toimunud Rail Balticu konverentsil.
Professor: Rail Balticu projekt vajab õnnestumiseks «monarhi» (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terk tõi oma esinemises Rail Balticu võrdlusena välja Venemaad läbiva Trans-Siberi raudtee, mille rajamist koordineeris tema sõnul tsaari onu ning mis saavutas seetõttu ühena vähestest tsaari-Venemaa projektidest edu.
Rail Balticu ühisfirma RB Rail AS juht Baiba Rubesa ütles vastuseks Terkile, et tema ongi Rail Balticu puhul säärane juhtfiguur. Terk leidis aga, et Rubesa ülesanne on raskemgi, kui tema toodud näites, kuna lätlanna peab tagama mitme erineva riigi koostöö.
Lisaks vastas Terk Rail Balticu rajamise vastu üles astunud kriitikutele, et raudtee projekti hinnates tuleks mõelda kaugemale tulevikule ja projekti võimalikele mõjudele mitmekümne aasta pärast.
«Nii kauget tulevikku pole võimalik küll täpselt prognoosida, kuid on võimalik hinnata vahemikke, kuhu jääks võimalike reisijate arv ja kaubavedude kogused.»
Mehe sõnul tuleks silmas pidada keskkonnamõjusid, mis on pikas perspektiivis raudteetranspordi puhul väiksemad, kui maanteetranspordi puhul. Terki sõnul on veider, et Rail Balticu vastased keskkonnakaitsjad näevad vaid projekti kitsamaid keskkonnamõjusid, kuid mitte laiemat plaani.