Euroliidu glögireeglid tekitavad segadust

Foto: Vida Press

Glögi joomine on põhjamaades levinud just jõulude ja aastavahetuse aegu. Õige pea võib aga juhtuda, et lemmikglögi poest enam selle nime all ei leiagi.

Aromatiseeritud veinitooteid puudutava EL õigusakti uuendatud versiooni kohaselt ei saa enam iga glögi seda nime kanda, vahendab Local. Muudatus tähendab seda, et glögiks kutsutavas tootes sisalduv alkohol peab pärinema veinijookidest või kuivatatud viinamarjade destillaadist. Kui joogis sisalduv alkohol pärineb mujalt, näiteks destilleeritud suhkrulahusest, ei tohi see kanda glögi nimetust.

See tähendab ka seda, et kui hõõgveinile on vürtsitamiseks lisatud rummi või viskit (näiteks Rootsis levinud jook starkvinsglögg), peab neil toodetel samuti nime muutma. Seda on kajastanud näiteks Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet ning paljud rootslased on avaldanud oma rahulolematust, viidates, et tegu on sisuliselt mõttetu muudatusega.

Rootsi riiklik alkoholimonopol Systembolaget aga selgitas, et pole mõtet pahameelt tunda, sest tarbija jaoks suurt midagi ei muutu – armastatud jõulujoogid jäävad ikka alles.

«Selleks, et jätkata glögi müümist, oleme laiendanud oma glögisortimenti nii, et seal leidub sektsioon «muud jõulujoogid». Näiteks on seal ka hooajalisi viski või rummiga kangemaks tehtud jooke,» rääkis Systembolaget’i pressiesindaja Ida Ingerö. Seega ka kangemad versioonid glögist jäävad müügile kõrvuti «õigete glögidega», mitte ei kao poelettidelt.