/nginx/o/2016/10/12/5948953t1h6d8b.jpg)
Leib ja sai on suur osa meie igapäevaelust, ilma et sellele väga suurt tähelepanu pööraksimegi. Eriti populaarsed on pagaritooted eakamate naiste ja meeste seas.
Leib ja sai on suur osa meie igapäevaelust, ilma et sellele väga suurt tähelepanu pööraksimegi. Eriti populaarsed on pagaritooted eakamate naiste ja meeste seas.
Peagi avaldatav Tervise Arengu Instituudi tehtud «Rahvastiku toitumise uuring» toob välja, et kõige enam pagaritooteid tarbivad eakamad mehed ja naised vanuses 65-75 eluaastat.
Selle aasta 28. septembrist kehtib Eesti toiduainetööstuses täistera mõiste kasutamise hea tava, mis määratleb täistera standardi ja sõnastab, millist toodet võib nimetada täisteratooteks. Pagaritoodete puhul peab teraviljast koostisosade sisaldus olema vähemalt 50 protsenti.
Eesti suurimad pagaritööstused on viimastel aastatel suurendanud oma toodetes täisterajahu sisaldust. Näiteks on Leiburi, Fazeri ja Eesti Pagari tooteportfellides kokku 21 uuele täistera standardile vastavat pagaritoodet ehk selliseid tooteid, mis sisaldavad üle 50 protsendi teraviljast koostisosi.
Täisterast leiva-saia tarbimine näitab tõusvat joont, ent leiva söömine on saiast populaarsem. Eesti rahvastiku toitumise uuringu esialgsetest tulemustest selgub, et kui mehed söövad keskmiselt päevas umbes 50 grammi leiba, siis naised alla 40 grammi.
Kõige eeskujulikumad leivasööjad on sarnaselt pagaritoodete üldise tarbimisega samuti eakamad inimesed vanuses 65-75 eluaastat. Nemad tarbivad päevas keskmiselt üle 60 grammi leiba. Saia, leiba ja pagari-kondiitritooteid kokku tarbitakse kogu rahvastiku hulgas keskmiselt 80 grammi päevas.
Kas teadsid?