/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/09/29/5898571t1h8881.jpg)
Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis kehtestaks aastas enam kui 50 tonni rehve sisse toovatele tootjatele audiitorkontrolli ning karmistaks kõigile nõudeid rehvimüüjatele.
Riik nõuab tulevikus suurtelt rehvitootjatelt audiitorkontrolli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks põhjus, miks vanarehvid kipuvad hunnikutesse kuhjuma, on see, et rehvitootjad esitavad turule toodud rehvide koguste kohta ebatäpseid andmeid.Kuna registreerimata rehvide eest ei ole tasutud ka taaskasutustasu, siis tuleb nende käitluse kulud katta teistel tootjatel, kes on oma rehvide eest taaskasutuse tasu aga juba maksnud,» ütles keskkonnaminister Marko Pomerants pressiteate vahendusel.
Eelnõus ongi kaks peamist muudatust – rehvi tootjatel tuleb turule lastud rehvide koguste üle teha audiitorkontroll ning lisaks täpsustab ministeerium rehvide edasimüüjatele kohalduvaid nõudeid. Audiitorkontroll on analoogne pakendifirmade audiitorkontrollile ning see rakendub ettevõtetele, mis toovad Eestisse üle 50 tonni rehve aastas.
«Täna deklareerivad maaletoojad, et Eestis lastakse aastas turule ligikaudu 11 000 tonni rehve, ent tegelik kogus on tõenäoliselt suurem. Audiitori ülesanne ongi tuvastada ostu-müügidokumentide alusel turule lastud rehvide tegelik kogus,» ütles Pomerants.
Keskkonnaminister lisas, et neid tootjaid, kes audiitorkontrolliks kvalifitseeruvad, on Eestis teadaolevalt 33 ning nende turule toodavate rehvide kogus moodustab enam kui 95 protsenti kõikidest turule lastud rehvidest.
Teise muudatuse järgi peab rehvimüüja veenduma, et tootja, kelle rehve ta müüb, on probleemtooteregistris registreeritud. Kui kaupa registreeritud ei ole, siis tuleb turustajal seda ise teha ning maksta ka vanarehvide taaskasutamiseks vajaminev tasu. See annab ministeeriumi teatel ka nii tarbijale kui keskkonnajärelevalve ametnikele võimaluse veenduda, et rehvid on turule lastud seaduslikult.
Lisaks sellele eelnõu on rehviprobleemi lahenduseks töös ka keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames välja töötatud jäätmeseaduse eelnõus kohustus tootjal liituda tootjavastutusorganisatsiooniga ning täpsustatud on organisatsioonile kohalduvaid nõudeid. Samuti on vanarehvid üks keskkonnainspektsiooni selle aasta järelevalve prioriteetidest, teatas ministeerium.
Rehvidele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt on rehvide tootjad ehk valmistajad või maaletoojad kohustatud tagama nende turule toodud toodetest tekkinud jäätmete kokku korjamise ja nõuetekohase käitlemise.
Hetkel tundub süsteem toimivat rehvide osas vaid kuni kogumiseni ehk tootjatelt kogutav tasu kulub vaid kogumisvõrgustiku ning vanarehvide vaheladustamise katteks, tegelik taaskasutus nõuab täiendavalt vahendeid. Arvutused näitavad, et tootjatelt kogutav tasu peaks toimiva süsteemi tagamiseks olema vähemalt kaks korda suurem olemasolevast.
Vanarehvide probleem on tekkinud mitmete kokkulangevuste tõttu. Kolme peamise probleemina võib välja tuua asjaolud, et rehvitootjatelt küsitav taaskasutustasu on kahe tootjavastutusorganisatsiooni konkurentsis püsinud ebaloomulikult madal, rehvide taaskasutusvõimalusi on Eestis hetkel vähe ning Eestisse tuuakse hinnanguliselt 8 protsenti rehve, mille eest rehvifirmad taaskasutustasu ei maksa.