/nginx/o/2011/02/11/514482t1hbac8.jpg)
Peeter Rebase ja Estonian Airi vahel käib vaidlus selle üle, kas tehnilistel põhjustel tühistatud lennu eest peab reisijale hüvitist maksma või ei. Tarbijakaitseameti hinnangul ei ole tehniline rike alati ootamatu ja seega on tarbijatel kompensatsiooni nõudmiseks alust.
«Tehniline rike lennu tühistamise või hilinemise põhjusena ei ole alati automaatselt erakorraline,» märkis ameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski. «Kui lennufirma on näiteks jätnud tegemata lennukile korralise hoolduse ning see toob kaasa mingi tehnilise rikke, mis omakorda põhjustab lennu tühistamise, siis seda ei saa lugeda erakorraliseks juhtumiks.»
Samas ei saa Turetski sõnul alati üheselt väita, et tehniline rike on alati või ei ole kunagi erakorraline, seda tuleb erinevate juhtumite korral eraldi hinnata.
Rebase ja Estonian Airi vahelises vaidluses ei osanud Turetski seisukohta võtta, sest Rebane pole ametile avaldust teinud ning menetlust pole alustatud.
Kui peaks selguma, et lend tühistati ning see polnud ootamatu eriolukord, siis peab lennufirma selle eest Euroopa Liidu seaduste järgi maksma 250-600 eurot kompensatsiooni.
«Lennufirma vabaneb kompensatsiooni maksmise kohustusest vaid juhul, kui ta suudab tõestada tühistamise või hilinemise põhjustanud juhtumi erakorralisust,» lausus Turetski.
Praeguse seisuga on Estonian Air Rebase nõudele vastanud, et nemad hooldavad oma lennukeid nõuetekohaselt ja viga võimsuseindikaatori näiduga ilmnes lennu opereerimise käigus. Nii ei ole lennufirma seisukohast Rebasel õigust 250-eurosele hüvitisele.
Samas on Estonian Air nõustunud kompenseerima ootamise ajal tehtud kulud söögile, kahele telefonikõnele ja elektronkirja edastamisega kaasnenud kulu. Rebane nõudis lennufirmalt 129 Rootsi krooni suurust hüvitist Arlanda lennujaamas traadita interneti kasutamise eest.
Hanna Turetski märkis, et tegelikult on hüvitise maksmise kohustus ja hoolitsuskohustus, mille alla käivad söögid-joogid, kaks telefonikõnet ja e-kirjade saatmine kaks erinevat asja.
«Hoolitsuskohustust peab vedaja ise täitma, mitte reisijale hiljem tema tehtud kulutused kompenseerima,» täiendas Turetski.