/nginx/o/2011/01/07/495666t1h8df6.jpg)
Narkolepsia ja gripivaktsiini seost on seni meedias kajastatud nii vääralt kui ka tasakaalukalt ja mõistvalt, kuid selgelt pinnapealselt. Avalikkuse ette on lükatud toores, tükati välja nopitud detailidega ja läbitöötamata probleem.
Kuulo Kutsar: ennatlikud järeldused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleemiks on see tõesti kujunenud nii Soome arstidele, Soome tervise ja heaolu ametile kui seejärel ka narkolepsia-laste vanematele. Nimelt süüdistatakse Soomes Pandemrixi-nimelist pandeemilise gripi A(H1N1)2009 vaktsiini narkolepsia põhjustamises vaktsineeritud lastel ja noorukitel. Soomes alustati juhtunu põhjuste väljaselgitamist mullu septembris. 31. jaanuaril avalikustas töörühm vahearuande.
Narkolepsia on krooniline närvisüsteemi haigus, mida iseloomustab ajutalitluse häirest tulenev võimetus normaalselt reguleerida une-ärkveloleku tsükleid.
Sellel on neli põhitunnust: esiteks ootamatult tekkiv sööst-une hoog, mis võib tabada inimest töölaua või autorooli taga, söömisel või õppetööd tehes; teiseks katapleksia ehk ootamatult ja tahtmatult tekkiv lihastoonuse kadumine; kolmandaks uinumisel või ärkamisel ilmuvad eredad hallutsinatsioonid ning neljandaks une algul või lõpus tekkiv lühiajaline halvatus.
Narkolepsia tekkepõhjust ei tunta, kuid selle kujunemist soodustavate teguritena nimetatakse allergilisi ja põletikulisi haigusi, streptokoki- ja viirusnakkusi, ajuvigastust, psüühilist traumat, kilpnäärme talitluse häireid, autoimmuunhaigusi ning pärilikku eelsoodumust. Viimast loetakse oluliseks teguriks ning see põhineb ühe ja sama pärilikkuseteguri HLA (inimese leukotsüütide antigeeni) DQB1*0602 geenivariandi olemasolul narkolepsiahaigetel.
See pärilikkustegur esineb Rootsi, Soome, Saksamaa ja Ühendkuningriigi elanikel 25–28-protsendilise sagedusega ning Soome lastel 28-protsendilise sagedusega. See pärilikkustegur on avastatud kõigil seni uuritud Pandemrixiga vaktsineeritud narkolepsiahaigetel Soome lastel.
Päriliku eelsoodumuse taustal loetakse narkolepsia tekkes põhiliseks immunoloogilist mehhanismi, mis väljendub selles, et oluliste immuunrakkude talitlusehäire tagajärjel hävivad normaalseks ajutalitluseks vajalikku hormooni hüpokreatiin/oreksiini tootvad närvirakud.
Samas on teada, et seda pärilikku eelsoodumust omavatest inimestest haigestub elu jooksul narkolepsiasse maailmas 1,4 inimest 100 000 elanikust. Soomes haigestub elu jooksul üks inimene 4000 elanikust ja kõige sagedasem haigestumine esineb 15 aasta vanuses.
Seose otsimine narkolepsia tekke ja Pandemrixiga vaktsineerimise vahel on keerukas ja aeganõudev, sest see eeldab epidemioloogiliste, immunoloogiliste ja geneetiliste uuringute läbiviimist ning kõigi võimalike mõjutegurite koostoime väljaselgitamist.
Nii Soomes kui Eestis meediasse jõudnud teade, et Soomes on 2009–2010 gripipandeemia perioodil Pandemrixiga vaktsineeritud 4–19-aastastel lastel suurenenud narkolepsiasse haigestumine üheksa korda võrreldes samavanuste vaktsineerimata lastega, on vaid statistiline asjaolu, mis sugugi ei kinnita põhjuslikku seost nende kahe sündmuse vahel.
Kui heidame võrdleva pilgu sellele, mis toimus maailmas tervikuna gripipandeemia perioodil, siis selgub, et maailmas vaktsineeriti Pandemrixiga ligi 90 miljonit inimest, 30 miljonit Euroopas ning kümned miljonid Ameerika Ühendriikides, kellest 29 miljonit olid lapsed. Narkolepsia sagenemist ei täheldatud seal ega ka Norras, Ühendkuningriigis, Saksamaal ega Kanadas, kus vaktsineeriti 3,5 miljonit just sama vanuserühma last.
Tähelepanu äratanud maadest esines narkolepsiat Pandemrixiga vaktsineeritud 4–19-aastastel lastel Soomes 54 juhtu 668 000 vaktsineeritud lapsest, Rootsis 58 juhtu ligemale 1,2 miljonist vaktsineeritud lapsest ja Islandil kolm juhtu 31958 vaktsineeritud lapsest (Islandil esines oodatust rohkem narkolepsiat ka vaktsineerimata lastel). Seejuures on Soomes täheldatud üldist narkolepsiasse haigestumise tõusu alates 2007. aastast.
Seega on vastuseta küsimusi sedavõrd palju, et järelduste tegemine narkolepsiasse haigestumise ja gripivastase vaktsineerimise põhjusliku seose vahel on täiesti ennatlik. Seda kinnitavad ka Soome uurijad ise – vastusteni loodetakse jõuda augusti lõpuks.