11 kohutavalt disainitud igapäevaeset, mis tuleks uuesti leiutada
12. oktoober 2016, 20:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed ei tohiks muretseda, et iga päev kasutatavad asjad võiksid oma tegevusega neid alt vedada, ometi nad seda siiski teevad.
Iga viimseni teritatud hariliku pliiatsi taga on šampoonipudel, mis ei saa kunagi tühjaks, kirjutas Business Insider. Ja see on kõigest üks mitmest asjast, mis sinu koduski tõenäoliselt olemas on. Siin on loetud tooted, mida oleme kasutanud juba kümnendeid, aga selle aja jooksul pole neid üldse suudetud paremaks teha.
Vihmavarjud on siin maailmas eksisteerinud esimesest sajandist alates. Tihti saab vihmavarjud väikseks kokku pakkida, nende konstruktsioon on aga siiski üsna õrn. Nii et tugevama saju ja tuule korral paindub vihmavari kas tagurpidi või laguneb täielikult.
Isegi kui oled ülipõhjalik hambapastatuubi tühjaks pigistaja, taipad lõpus, et on korgilähedane ala, kust pole võimalik sisu siiski kätte saada, ükskõik kui kõvasti sa ka üritad. Selle probleemi lahendaja võiks küll Nobeli preemiale kandideerida.
Sama kehtib ka šampoonipudelite kohta, mis kasutavad suruõhusüsteemi. Nii kui vedeliku tase muutub pudelis liiga madalaks, pole seda enam võimalik pumba abil kätte saada.
Sa saad kohe aru, et pakend on kehvasti tehtud, kui pead selle avamisel vihastama või närvi minema, sest seda on lihtsalt võimatu avada. Plastpakendid pole kellegi sõbrad.
Sooja ja külma vee valamusegisti patenteeriti esimest korda 1880. 136 aasta pikkuse ajaloo jooksul pole aga keegi suutnud disainida seda selliseks, et kraani all saaks pesta mõlemat kätt korraga, ilma et kumbki neist vastu valamu tagumist seina puutuks.
Kõige kindlam viis kellestki idioodi muljet jätta on panna avalike asutuste ustele suured käepidemed. Vahet pole, kas neid peab lükkama või tõmbama, mingil maagilisel moel suudad sa esimese katse teha ikka vales suunas.
Automaatsed kätekuivatid tunduvad teoorias päris hea mõttena ja mõni neist isegi suudab oma ülesannet täita, aga enamjaolt ajavad nad lihtsalt õrna õhku välja käsi kuivaks tegemata. Eriti «lõbus» on veel siis, kui sensor väga hästi ei tööta.
Toidukile aitab küll sööki säilitada, aga ainul juhul kui käsitsed seda õigesti, vastasel juhul võid sattuda õudse unenäo keskmesse.
Arvestades seda, kui palju me teame vetsupotil levivatest bakteritest, on veider, et nii paljud kasutavad ikka nupuga vee peale laskmise süsteemi, selle asemel, et see teha mugavalt jalaga kasutatavaks. Lisaks kulub vee peale tõmbamisega meeletu kogus puhast vett, eriti arvestades seda, et miljardid inimesed elavad maailmas ilma puhta veeta.
Arvuti printerid kasutavad kalleid kassette ja nõuavad suuri lisaseadmeid, et lihtsalt teha digitaalselt dokumendist füüsiline. Paljud on ka suured kobakad ning tehtud loodusvaenulikust plastist ja ka kolmekümne aasta jooksul ei ole suutnud disainerid paremat lahendust välja mõelda.
Suitsuandurid hakkavad kergesti tööle ja pea võimatu on neid vaigistada. Paljudel mudelitel pole nuppu, et sireen kinni panna. See aga viib olukorrani, kus pead võtma tooli, küünitama lae alla ja eemaldama patareid. Parema meelega ei mainiks, et tõenäoliselt ei tule meelde neid hiljem tagasi panna.