Valitsus piirab nutiseadmete kasutamist istungitel

Sellel 2014. aastal tehtud fotol on istungilaual näha nii ananassikomme kui mobiiltelefone Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti ja näiteks ka Suurbritannia valitsus on asunud piirama nutiseadmete kasutamist valitsuse istungitel, et vältida tundliku info jõudmist võrrastesse kätesse – eelkõige ollakse mures Venemaa elavnenud häkkerite pärast.

Kui Suurbritannia endise peaministri David Cameroni ajal olid valitsuse istungitel keelatud üksnes töötavad mobiiltelefonid, siis Tehresa May läks The Telegraphi andmeil veelgi kaugemale ja nüüdseks on keelatud ka nutikellade – täpsemalt Apple Watchi – kandmine.

Brittide murel on kindlasti alust. Apple’i kellaga saab teatavasti iseseisvalt e-kirju  saata ning kombineeritult telefoniga ka kõnesid. Seega on kell on varustatud ka mikrofoniga – kombineeritult WiFi võrguga saab sellega teha teadagi mida – pealt kuulata.

Uurisime selle uudise peale ka Eesti Riigikantseleilt, kas valitsuse istungitega seoses on kaalutud või plaanitakse kaaluda turvalisuse huvides samasuguseid keelde. Laekunud vastus on jaatav.

«Piirame mobiiltelefonide ja teiste seadmete kasutamist juba mitu aastat ja seda vastava vajaduse tekkimisel,» ütles riigikantselei esindaja Kristiina Tiimus Postimehele.

Analüütik: nutikellade turvalisus pole veel küps

Riigi infosüsteemi ameti analüütiku Anto Veldre sõnul ei üllata vast kedagi, et turvalistesse ruumidesse sisenemisel tuleb mobiiltelefonid jätta ukse taha rauast kasti. Isegi ärimehed oma nõupidamistel võtavad mobiiltelefonidel akud tagant. Miks?

«Sest arvukaid turvaauke pruukides on potentsiaalsel vastasel võimalik nutitelefon üle võtta ning sundida näiteks nõupidamise otseülekannet edastama. Vahel piisab kalendriröövist (pannakse pihta VIP-isiku täpne päevakava) või postiröövist (käiakse isiku e-posti rehitsemas). Alati polegi vaja füüsiliselt ligi pääseda, üht-teist saab toime panna võlts-tugijaamade abil. Et hädasid endast kaugemale lükata, siis turvateadlikes kohtades hoitakse telefonid nõupidamisruumidest kaugemal,» selgitas Anto Veldre.

Tema sõnul sarnanevad vahepeal märkamatult ligi hiilinud nutikellade funktsionaalsus tõesti mobiiltelefonile – mikrofon, ligipääs kalendrile –, kuid häkkimine on lihtsamgi – piisab Bluetoothi kaudu mõne võõra seadmega paaritamisest.

«Asukohainfo, kalender, kehainfo (pulss, liigutused) ning kalender koostoimes moodustavad inforöövlitele küllaltki ihaldusväärse sihtmärgi. Kiirendusanduri andmed võimaldavad välja lugeda käe trajektoori ja seeläbi näiteks PIN-koode ja uksekoode,» märkis Veldre.

Aastal 2015 ei suutnud HP tehtud turvauuring tuvastada ühtainukestki ründamatut nutikella. Kuniks nutikellade turvalisus paraneb, on mõtet neid käsitleda raadiomikrofoni ja avaliku infoserveri hübriidina.

Nutikella tuleb Anto Veldre hinnangul täna pigem vaadelda kui eesrindlikku edevkasutusseadet, mis pole turvaseisukohast veel küps.