Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti kala- ja piimatööstust tabas oluline langus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Liiva
Copy
Spratfil keerutas kala Läti ja Eesti vahel.
Spratfil keerutas kala Läti ja Eesti vahel. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Kuigi Eesti toiduainetööstus tootis esimesel poolaastal 690 miljoni euro väärtuses, tabas suur langus kala- ja piimatööstuse ettevõtteid, selgub Eesti toiduainetööstuse 2016. aasta esimese poolaasta ülevaatest.

«Väljamüügihindade languse tõttu pidid toidutööstused esimesel poolaastal seniste müüginumbrite säilitamiseks oluliselt rohkem vaeva nägema. Kuigi toodangumahtude rahalises väärtuses, müügitulus ning kuludes suuri muutusi ei olnud, vähenes nii ettevõtete loodud lisandväärtus kui ka tööviljakus,» ütles maaeluministeeriumi  kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Ta lisas, et kogu sektori efektiivsuse languse peamine põhjus oli keeruline olukord eelkõige piima- ja kalatööstuses. «Piim annab enam kui viiendiku kogu toiduainetööstuse toodangust, seega mõjutab see tugevalt kogu sektori käekäiku. Mõningane olukorra paranemine suurematel piimaturgudel annab siiski lootust, et positiivsed arengud kanduvad tasapisi üle ka siinsele turule,» lisas Kand.

Toiduainetööstuse müügitulu oli 2016. aasta esimesel poolaastal 860 miljonit eurot, mis on 0,6 protsenti vähem kui samal perioodil aasta varem. Enamikel tegevusaladel müügitulu kasvas, suur vähenemine oli kalatööstuse (-25 protsenti) ja piimatööstuse (-11 protsenti) ettevõtetes. Toiduainetööstuse kulud kasvasid 3 protsendi võrra.

2016. aasta esimese poolaastal loodud puhas lisandväärtus oli toiduainetööstuses 139 miljonit eurot, mida on möödunud aastaga võrreldes 15 protsenti vähem. Enim vähenes seejuures piima-, kala- ja loomasöödatööstuse ettevõtetes loodud lisandväärtus. Tööviljakus langes 11, 6 protsenti, mida oli 5,3 protsendipunkti enam kui töötlevas tööstuses keskmiselt (-6,3 protsenti).

Toiduainetööstuse toodangust eksporditi 32 protsenti, kokku 223 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2015. aasta esimese poolaastaga vähenes eksport üheksa protsenti. Tegevusalade lõikes kasvas kõige enam puu- ja köögiviljatööstuse (+48 protsenti), joogitööstuse (+29 protsenti) ning pagaritööstuse (+seitse protsenti) ettevõtete eksport. Eksport langes kõige enam kala- (-32 protsenti), loomasööda- (-25%) ja piimatööstuses (-24 protsenti).

Toiduainetööstus, sh joogitööstus toodab ligi 15 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust ning toiduainetööstuses töötab üle 14 protsendi töötlevas tööstuses hõivatutest. 2016. aasta esimesel poolaastal oli toiduainetööstuses hõivatud keskmiselt 14 575 inimest, mida on 536 inimese võrra vähem kui eelneva aasta samal perioodil.

Toiduainetööstuses tegutses 2016. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 500 ettevõtet. Suurima osa Eesti toiduainetööstuse toodangust annavad piima- (20,4 protsenti), liha- (20,1 protsenti) ja joogitööstus (13,4 protsenti).

Tagasi üles