/nginx/o/2011/02/11/514227t1hb45e.jpg)
EKP tippametnik hoiatas Kreekat, et maksekatkestused tekitaksid riigile suuremaid kahjustusi kui kokkulepitud ambitsioonikad majandus- ja eelarvereformid.
Euroopa Keskpank hoiatas Kreekat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskpanga juhatuse liige Lorenzo Bini Smaghi ütles Financial Timesi vahendusel: «Plaan A peab toimima. Ja seetõttu teeme me kõik endast sõltuva, et panna ta toimima.»
Nagu selgub, peab EKP Kreekat pidevalt paraja pressi all hoidma, et valitsus valusaid kulukärpeid ja maksukergitusi ellu rakendaks.
Üldiselt ollakse finantsringkondades veendunud, et Kreeka olukord on ülejäänud «europerifeeriaga» võrreldes oluliselt hullem.
Selle nädala alguses jõudis mõjukas Brüsseli uuringufirma Bruegel järeldusele, et «Kreeka on muutunud maksejõuetuks ning laenuvõtmise jätkamine ilma olemasoleva võlakoorma olulise vähendamiseta ei ole mõeldav».
Bini Smaghi ütles aga, et «maksekatkestustel oleks Kreeka rahvale üsna dramaatilised tagajärjed».
«See tooks kaasa kogu finantssüsteemi kokkuvarisemise. Poliitiliselt tooks see majandusele kaela väga suured probleemid,» ütles ta.
Kreeka valitsus on maksekatkestused välistanud ning väidab, et suudab majanduse stabiliseerida ning pöörduda käesoleva aasta lõpuks tagasi rahvusvahelistele kapitaliturgudele «normaalsel viisil laenu võtma».
See eesmärk silme ees, üritab Kreeka valitsus eurotsooni partnerite ja Rahvusvahelise Valuutafondiga juuni lõpuks kaubale saada, et praeguse 110 miljardi eurose abilaenu tähtaega pikendataks kolmelt aastalt 30 aasta peale.
Ühtlasi käivad valitsusel ELi ja IMFiga läbirääkimised skeemi üle, mis võimaldaks Kreekal osta osa välisinvestorite valduses olevat võlga tagasi 70 protsendiga selle nimiväärtusest.
Bini Smaghi andis mõista, et maikuise EL-IMFi 110 miljardi eurose laenu tingimusi võidakse tõesti leevendada. «Kui protsessid jätkuvad ja riik õigel kursil püsib, võib tingimusi vastavalt IMFi protseduurireeglitele mugandada.»
Ta kinnitas, et Iirimaa 85 miljardi eurose laenu tingimused EKP arvates ümberkauplemisele ei kuulu – kuigi sealsed opositsiooniparteid seda valimiste künnisel nõuavad.
«Pakett on pakett… Asju saab ju sättida, aga seal on tegemist kokkuleppega, et see tuleb kõne alla vaid juhul, kui riik programmist kinni peab.»
Bruegeli arvutuste kohaselt peaks Kreeka eelarveülejääk (enne intresse) olema kõige optimistlikemate eelduste puhul 8,4 protsenti (ettevaatlikuma stsenaariumi korral 14,5 protsenti), et saada riigivõla määr 20 aastaga 60 protsendi peale SKTst.
Mitte ükski tööstusriik, kui Norra välja arvata, ei ole iial suutnud saavutada enam kui 6-protsendilist eelarveülejääki, ütleb Bruegel.
Copyright The Financial Times Limited 2011.