/nginx/o/2016/10/10/5940689t1he6e3.jpg)
Statistikaameti poolt esmaspäeval avaldatud uuringu põhjal selgub, et eestlaste heaolutase on võrreldes 2012. aastaga kasvanud.
Uuring: eestlaste heaolutase on tõusuteel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leibkonna eelarve uuringu (LEU) andmetel moodustasid 2015. aastal sundkulutused toidule ja eluasemele 40% leibkonna eelarvest ehk 157 eurot. Eelmise, 2012. aasta uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige kuus 289 eurot, millest sundkulutuste osatähtsus oli 45% ehk 130 eurot.
Statistikaameti analüütiku Tiiu-Liisa Rummo sõnul võib uuringu põhjal põhijäreldusena välja tuua, et perede heaolu on võrreldes kolme aasta taguse ajaga paranenud, kuna sundkulutuste osatähtsus eelarves on kahanenud 45%-lt 40%-le. «See näitab, et inimestel jääb lisaks vältimatutele kulutustele (toit ja eluase) raha üle ka muudeks kulutusteks (nt vaba aeg, väljas söömine, reisimine),» selgitas Rummo.
Rummo hinnangul ei saa veel päris kindlalt ennustada, kas eestlaste heaolu ka lähiaastatel kasvada võib. «Võib-olla kasvab see natukene veel, aga päris kindlalt seda ennustada ei saa. Pigem võib oletada, et heaolu tase jääb lähiajal sellisena püsima, kuid täpselt saab seda teada järgmise aasta uuringutulemuste põhjal,» kommenteeris Rummo.
Peamiseks sundkulutuste osatähtsuse langemise põhjuseks peab analüütik eelkõige inimeste sissetulekute tõusu.
Muu hulgas selgus uuringust, et linnaleibkond kulutas kuus eluasemele rohkem raha kui maaleibkond, samuti olid linnas suuremad väljaminekud ka vaba aja tegevustele. Transpordikulutused olid suuremad aga maaleibkonnas, linnas kulutati transpordile vähem.
Uuringu peaeesmärgiks on võimalus põhjalikult analüüsida, millised on Eesti elanike väljaminekud ja eelarve ning kuidas on see aastate jooksul muutunud.
Leibkonna eelarve uuringuga alustati 2015. aasta märtsis, mis vältas terve aasta. Uuring koosnes Statistikaameti küsitleja tehtud personaalintervjuudest leibkonnapea ja kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmetega.
Lisaks täitis iga uuringus osalev leibkond kahe nädala kohta kulutuste päeviku, kuhu märgiti kõigi leibkonnaliikmete kulutused, mis sellel perioodil tehti. Vastajad sattusid uuringusse juhuvaliku alusel ja uuringus osalemine oli vabatahtlik. Uuringus osales 3395 leibkonda üle Eesti.
Vaata tabelist võrdlust: