Töökiusamine pole Eestis sugugi harv probleem ning sellega võitlemiseks tuleb olla konkreetne ja koguda tõendeid, et koos ettevõttega kiusajale vastu astuda.
Valus teema: mida teha, kui oled sattunud töökiusamise ohvriks?
Kiusamine saab üldjuhul alguse juhuslikust vastuolust, mil kellegi käitumine, olek või positsioon ei vasta kiusaja ootustele meeldivast kaaslasest, kirjutab Tööelu kolleegiumi liige Maria Kütt tööinspektsiooni infokirjas Tööelu.
Esimesteks sammudeks on verbaalne «hammustamine» või väikeste vimkade korraldamine. Edasine sõltub kiusaja ja kiusatava elukogemusest, aga ka isiksuslikest omadustest.
Füüsiline kiusamine hõlmab nähtavat tegevust kiusatava isiku suhtes - näiteks nätsu poetamine toolile, tööriiete määrimine, erootikapoest kolleegi nimele tööaadressil pakkide tellimine, aga ka kolleegile laualambi valguse silma juhtimine jm. Eesmärgiks on teises osapooles ebamugavuse tekitamine.
Verbaalne kiusamine tähendab halvustavate märkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, tööks vajaliku info varjamist, ähvardamist, pealekaebamist. Kiusamine on ka järjepidev kaudsete vihjete tegemine näiteks kolleegi hilinemise kohta.
Uusi võimalusi pakub ka tehnoloogiline areng. Näiteks kolleegi meiliaadressiga seotud konto loomine tutvumisportaalis, siivutu sisuga märkuste tegemine ettevõttesiseses sõnumivahetuses, kolleegi telefoninumbriga olematu müügikuulutuse avaldamine või tema pea lisamine fotodele isiku mainet kahjustavatest sündmustest.
Kiusamise põhjus ulatub lapsepõlve
Töökiusajat iseloomustavad sageli traumeeritud lapsepõlve läbitöötamata kogemused või vaimne ebastabiilsus, mõnikord toetatud psühhotroopsete ainete tarbimisega. Kiusatava isik või käitumine kutsuvad kiusajas esile midagi, mis on seotud tema enda negatiivsete kogemustega.
Kiusatav on kiusajale justkui peegel, millest vaatavad vastu olukorrad ja isikuomadused, mille olemasolu ta enda puhul eitab ja mille nägemine põhjustab alateadlikku viha, vaenu ja kadedust peegliks oleva inimese suhtes.
Kiusajale on teise alandamine nagu narkootikum – mõnutunde saavutamiseks ja enda sisemise ärevuse vaigistamiseks on vaja üha suuremaid annuseid. Personalijuhina töötav Maria Kütt on olnud tunnistajaks olukordadele, kus väikestest vimkadest, millele alguses naeris kaasa ka kiusatav ise, kasvas välja tõsise kehavigastuse tekitamine.
Kõrvalseisja ei saa käsi rüpes hoida
Kõrvalseisjana tuleb kiusajale öelda, mida ta tegi, kuidas see teistele mõjus ja paluda tegevus lõpetada. Kõrvalseisja sekkumine on mõjus, sest annab kiusajale märku, et tema tegevus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav ja sellel võivad olla tagajärjed. Tuleb teadvustada, et kiusaja vajab oma käitumise muutmiseks nõustaja abi nende sageli lapsepõlvest pärit sündmuste mõtestamisel, mis kiusamise olukorra üldse tingisid.
Pikemat aega kestnud kiusamise korral ei jää vahel muud üle, kui paluda kiusajal organisatsioonist lahkuda. Sellisel juhul on kiusamisest teadlikud või isegi vahetult kaasatud paljud töötajad ning töörahu ja tööandja maine taastab vaid töösuhte lõpetamine. Tööandjal on õigus äärmuslikult käituv töötaja - näiteks selline, kes kaastöötajaid korduvalt sõimab -, kogutud tõendite abil vallandada.
Mida teha, kui oled sattunud töökiusamise ohvriks?
Kõige tähtsam on väljendada, et see, mida kiusaja teeb, on taunitav. Ennast tuleb kehtestada ja kiusajale seletada, mis ei sobi. Näiteks öelda: «Mulle mõjub alandavalt, kui mind niimoodi kutsute, palun lõpetage!».
Kiusaja võib provotseerida või pöörata seda naljaks, kuid sellega ei tohi kaasa minna, vaid tuleb anda mõista, et sa ei ole olukorraga nõus. Enda konkreetne väljendamine on vajalik nii olukorra lõpetamiseks kui ka hiljem enda õiguste kaitsmiseks. Siis ei saa keegi väita, et sa oma vastumeelsust ei väljendanud.
Kaasa veel mõni kolleeg, juht ja personalitöötaja - keegi, keda usaldad. Räägi neile juhtunust ka siis, kui olukord esmapilgul justkui lahenes.
Kogu taasesitamist võimaldavaid tõendeid (e-kirjad, sõnumivahetus, fotod, võimalike tunnistajate nimed) juhuks, kui olukord kestab ja vajab juriidilist sekkumist.
Kirjelda sündmust hinnanguvabalt, tee lühidalt ja ära ähvarda. Ähvardamine mõjub alandavalt ja nii satudki samaga vastamise rattasse.
Töökiusamise tõttu tekkinud probleemidega saab abi usaldustelefonitelt 126 (eesti keeles) ja 127 (vene keeles) ning tööinspektsiooni juristi infotelefonilt 640 6000.
Samuti võib kirjutada vabas vormis e-kirja võrdõigusvolinikule aadressil avaldus@svv.ee või tööinspektsiooni juristile aadressil jurist@ti.ee.