/nginx/o/2016/10/10/5938431t1h3467.jpg)
Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mida on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Samal ajal sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on kahanenud.
Sundkulutuste osatähtsus mullu vähenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leibkonna eelarve uuringu andmetel moodustasid 2015. aastal sundkulutused toidule ja eluasemele 40 protsenti leibkonna eelarvest ehk 157 eurot. Eelmise, 2012. aasta uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige kuus 289 eurot, millest sundkulutuste osatähtsus oli 45 protsenti ehk 130 eurot.
Toidule ja eluasemele tehtavad kulutused on leibkonna eelarves vältimatud ehk sundkulutused ning nende osatähtsuse vähenemine kogukuludes näitab heaolu taseme tõusu, sest muude kulutuste (nt kulutused vabale ajale, sh kultuurile ja reisimisele) tegemiseks jääb rohkem raha ja võimalusi.
2015. aastal kulutas leibkonnaliige enim raha toidule (92 eurot kuus), mis moodustas kogukuludest 23 protsenti. Eluasemele kulus kuus 65, transpordile 51, vabale ajale 42, majapidamisele 26, riietele ja jalanõudele 21 ning sideteenustele (interneti-, mobiili- ja postiteenustele) 18 eurot leibkonnaliikme kohta.
Linnaleibkond kulutas kuus eluasemele rohkem kui maaleibkond, leibkonnaliikme kohta olid kulutused kuus vastavalt 69 ja 56 eurot. Samuti olid linnas suuremad väljaminekud vabale ajale (linnas 46 ja maal 35 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Maal kulus enam raha aga transpordile: kui linnas kulutas leibkonnaliige transpordile 49 eurot kuus, siis maal 55 eurot.
Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harjumaa ja väikseimad Ida-Virumaa leibkondadel, kes kulutasid leibkonnaliikme kohta vastavalt 449 ja 279 eurot kuus.
Hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta andmetel. Viimased võrreldavad andmed pärinevad 2012. aastast, vahepealsetel aastatel uuringut ei toimunud. 2015. aastal osales uuringus ligi 3400 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. 2015. aastal oli Eestis veidi üle 581 000 leibkonna, leibkonna keskmine suurus oli 2,2 inimest.
Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.