Ainult Postimehes: ringkäik Tallinna tormivarju tulnud kaablilaeval, kus korraldusi jagab naiskomandant
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2015. aastal valminud laev nii transpordib kui paigaldab tuuleparkide kaablit.
Kaabli ladustamiseks on laeval kaablikarussell, mis mahutab 5000 tonni kaablit.
Tuulekiirus merel ei tohi paigaldamise ajal ületada 8-10 m/s.
Maksimaalne kaabli pikkus, mis Nexus seni pardale on võtnud, oli 48 kilomeetrit.
Möödunud reedel õnnestus Postimehel ainukese Eesti väljaandena pääseda Muugalt Vanasadamasse tormivarju toodud Hollandi kaablilaevale Nexus ja uurida lähemalt, mida see ebatavaline laev Eestis teeb.
«Enne, kui laeva peale lähme, üks hoiatus. On üsna tõenäoline, et selle aja jooksul läheb tööle alarm. Sellisel juhul peame kogu grupiga tuldud teed mööda laevalt tagasi kaile minema,» tervitas hollandlannast laevakomandant Iris ten Brink reede pealelõunal A-terminalis kai nr 17 ääres külalisi.
2015. aastal valminud ja valdavalt avamere tuuleparke varustav ning rajada aitav Hollandi kaablipaigaldus laev Van Oord Nexus toodi Muugalt Vanasadamasse tormivarju eelmise nädala esmaspäeva õhtul. Külalisi pole laeval väga tavaks vastu võtta, mistõttu on seekordse käigu näol tegemist üsna suure erandiga. Sellest ehk ka alarmi hoiatus, mis lõpuks siiski ei realiseerunud.
«Oleme siin selleks, et transportida Pikkala tehases (vastakaldal Soomes - toim) valmistatud kaableid Saksamaale,» selgitas Nexuse ainuke naissoost, kuid just kõige olulisemate avamereoperatsioonide eest vastutav meeskonna liige. Ten Brink lisas, et Rumeenias valminud, kuid hollandlastele kuuluvat laeva saab kasutada nii kaabli transportimiseks kui ka selle merepõhja paigaldamiseks.
-Tulid 21,5 kilomeetrile kaablile järele
Kui eelmise nädala alguses ei osanud ei AS Tallinna Sadama pressiesindaja ega ka laeva agent täpsemalt öelda, mida Van Oord Nexus siinmail teeb, aitas nädala lõpuks selles osas selgust tuua Keilas tegutsev kaablitootja Draka Keila Cables, mis kuulub suurde Itaalia kaablitootmiskontserni Prysmian Group.
Just Prysmiani Soomepoolsel kaldal tegutsevas tehases valminud kaablitele Nexus järgi saadetigi. Kuna ilmastikuolud on olnud viimastel nädalatel muutlikud, siis sinna kaablilaev ise ei jõudnud, vaid sildus ligi kaks nädalat tagasi Muugal. Põhja- ja kirdetuule tõustes toodi laev aga Vanasadamasse, kuhu ta pidi esialgsetel andmetel jääma 9. oktoobrini, kuid lahkus lõpuks teisipäeva, 11. oktoobri hommikul.
«Hetkel me ootame seda, et saaks kaabli peale laadida ja siis jääme edasisi juhtnööre ootama,» rääkis 20 aastat merenduses töötanud ten Brink. Päris Pikkala sadamasse Nexus ise minna ei saagi, vaid kaablid tuuakse laeva selleks otstarbeks ette nähtud pargasega, mis asub Paljassaare sadamas.
Kuna tegemist on võrdlemisi uue pargasega, saab sellega ideaalis ka kaablit merre paigaldada. 21,5 kilomeetri kaabli ladustamine ei tohiks aega võtta rohkem kui paar päeva. Soome tehases valmistatud kaabel läheb kasutusse suures Saksamaa avamere tuuleparkide projektis 50hertz, mida rajatakse Põhjamerre.
«Kaabli ladustamiseks on laeval kaablikarussell, mis mahutab 5000 tonni kaablit,» sõnas ten Brink ringkäigu alguses, viidates laeva esiossa jäävale tohutult suurele ja umbes seitsme meetri kõrgusele metallist trumlile.
Kogu karusselli ümbritseb aga automatiseeritud süsteem, mis võimaldab vaid ühel juhtimistorni operaatoril peenhäälestada nii kaabli pealelaadimist kui ka vajaduse korral selle merepõhja panemist.
-Täisautomatiseeritud süsteem
Kogu süsteemile on pandud ka kiirusepiirang: kaabli laadimisel ei tohiks kaabel joosta kiiremini kui 16 meetrit minutis ning paigaldamisel 12 meetrit minutis. Tuulekiirus merel ei tohiks paigaldamise ajal ületada 8-10 m/s. Enne karusselli sisuga tutvuma minekut näitab laeva komandant, mis teekonna peab laeva laaditav kaabel läbi tegema.
Silma jäävad muuhulgas ka värsked värvitööd: nii laevatööline, kes kannab kahte kollase värvi potti käe otsas, kui ka konksud, mis on äsja punaseks võõbatud. «Karusselli panevad käima kolm elektrimootorit,» kirjeldas Nexuse komandant. Kaablit mere peale paigaldama minnes aitavad need mootorid ka laeva merel nö kinnitada.
Laeval on ka lasersüsteemid, mis aitavad kaabli merepõhja paigaldamisel tagada selle, et need saaksid õige kaldega ja õigesse kohta maha pandud. Ka kraana läheb siis kasutusse. «Seda kasutatakse näiteks kaabli kaitsematerjalide panemisel ja muudel sarnastel töödel, mida on vaja just tekil ette võtta,» selgitas ten Brink.
Kuigi laeval on koht ka ROV-le (remote operated vehicle - ing k), seda sel korral kaasas ei ole. Tegemist on robotile sarnaneva kaugjuhitava masinaga, mida kasutatakse näiteks merepõhjast piltide tegemiseks. «Kuna meil seda hetkel vaja ei ole, jäi see laevadokki maha. Parem ongi, see on ka väga kallis,» naeris laeva komandant. Tekilt leiab veel ka meremeestele mõeldud kohvinurga ja erinevad töökojad.
«See siis on juhtimistorn, siin leiab kogu see maagia aset,» tutvustas ten Brink pärast seda, kui kergelt tuule käes kõikuvast metalltrepist oli üles operaatorikabiini ronitud. Sarnase süsteemi leidis ka kaptenisillalt, kus saab allalastavatelt ekraanidelt tööprotsessi samuti jälgida.
Kaablikarusselli alla laskudes tekkis üsna aukartustäratav tunne. Tavainimene tundus selle kõige kõrval vaid väikese sipelgana. Maksimaalne kaabli pikkus, mis Nexus seni peale on mahutanud, ulatus 48 kilomeetrini.
«Need olid erinevat liiki kaablid ja nad ulatusid kuni kahe ja poole meetrini,» selgitas ten Brink, viidates karusselli keskel olevatele mõõtudele.
Kuigi laev mahutab 90 meeskonnaliiget, on seal hetkel vaid napilt kolmandik sellest, täpsemalt 25 meest lisaks naissoost komandandile. «Mõned inimesed tulevad veel juurde, kui me hakkame lõpuks kaablit ladustama, kuid, jah, see on väike grupp,» sõnas ten Brink. Siiski saab laeva meeskond niiviisi hakkama, kuna töötab kahes 12-tunnises vahetuses.
-Mullu ka üks eestlane pardal
Kuna esimene vahetus alustab hommikul kell viis, on üsna tavaline, et mingi hulk meremehi õhtul kella üheksast-kümnest juba magab. Selleks, et mõlemad vahetused saaks end korralikult välja puhata, on kajutitel ka sildid, et laevas liikudes tuleb tasa olla.
Kes aga vara magama minna ei taha, saab kasutada laeva jõusaali või puhkeruumi. Viimase baariletist leiab ka alkoholivaba õlut.
Praegused meeskonnaliikmed on valdavalt hollandlased, nende hulgas on ka kaks lätlast ja üks leedukas, üks ukrainlane ja mõned filipiinlastest kokad. Üks kaablioperaatoritest on aga näiteks hispaanlane. «Eelmisel aastal oli meil ka üks eestlane,» sõnas laeva komandant.
Kuigi Nexus võiks Soomest transporditava kaabli ka merre paigaldada, seda tööd neilt seekord tellitud ei ole. «Kahjuks on, jah, niiviisi, kuigi meile meeldib väga pigem kaablit panna,» naeris ten Brenk, kes isegi eelistab kontoritöö asemel merel toimetada.
Teiste omasugustega võrreldes on Nexus keskmise suurusega kaablilaev. «On mõned, mis on sellest laiemad,» rääkis ten Brink.
-Võivad peagi Eesti vetes tavaliseks muutuda
Tallinnasse toomise üle ten Brink ei kurtnud, kuna see oli ka südalinnale märksa lähemal, kui Muuga. «Fantastiline koht - isegi kruiisilaevad tulevad siia,» muigas Nexuse komandant. Mõnikümmend minutit hiljem, kui üks Tallinki reisilaevadest kaablilaevast lähedalt mööda sõitis, hüüatas ta: «Küll nad ikka sõidavad kiiresti! Mõnikord on justkui käeulatuses!»
«Oleme kaablitootmist tööstuse poole pealt näinud, aga kaablipaigaldamise laevas ei ole me varem käinud,» rääkis Draka Keila Cables tegevjuht Tarvo Leppik, miks üldse avaldati soovi Hollandi kaablilaevaga lähemalt tutvust teha. «Oleme näinud Pikkala tehases, kuidas laeva laaditakse, aga just kaablilaeva peal - ja veel niivõrd uuel - ei ole me käinud,» lisas ettevõtte müügijuht Andres Reinsalu.
Kui Prysmiani Soome tehases valmib 220 kV avamere tuuleparkides kasutatav kaabel, siis Keila külje all tegutsev tehases valmistab 1 kV kaablit elektrivõrkude ehitamiseks. Suuremalt jaolt läheb see Eestist välja, peamiselt teistesse Balti riikidesse ja Põhjamaadesse. «Ainult 20 protsenti jääb Eestisse,» rääkis Leppik.
Kuigi Eestis veel avamere tuuleparke ei ole, usub kaablifirma juht, et kui nende ehitus lõpuks ette võetakse, muutuvad Nexuse-taolised kaablilaevad Eesti vetes - ja iseäranis Hiiumaa lähedal ning Liivi lahes -, üsna tavapäraseks nähtuseks.
Nii et, kes teab - ehk ei jää see ei esimeseks ega ka viimaseks korraks, mil Nexus siiamaile saadetakse.
INFOKAST: Kas teadsid?
Hollandi laevakompanii Van Oord on suuruselt teine süvendus- ja maaparandustöid merel tegev laevafirma maailmas.
Ettevõtte peakontor asub Rotterdamis. 2015. aastal töötas ettevõttes 4912 inimest. Sama aasta käive oli 2,579 miljardit eurot ning kasum 169 miljonit eurot.
Ettevõte alustas tegevust Hollandis 1868. aastal ja liikus rahvusvahelistele meredele 1884. aastal. Van Oord on andnud oma panuse näiteks La Plata sadama merepõhja kaitsetöödesse Argentiinas, käinud töid teostamas Indoneesia saarestikus, Lõuna-Prantsusmaa sadamates, panustanud Jubaili sadama ehitusse Saudi Araabias ja Hong Kongi lennujaama maaparandustöödesse.
1963. aastast viib laevafirma ellu ka erinevaid avamereprojekte, aidates muuhulgas kaasa avamere tuuleparkide rajamisse, seda valdavalt Põhjameres.
Kaablilaev Van Oord Nexus ristiti 7. märtsil 2015. Laev valmis samuti hollandlastele kuuluva laevafirma Damen Shipyards Group Rumeenia tehases.
Seni on kaablilaev aidanud ellu viia ühte projekti, mis oli Hollandi suurima tuulepargi ehitamine 85 kilomeetri laiuselt Groningeni lähedal avamerele. Nexuse ülesanded projektis lõppesid selle aasta aprillis.
Nexus tuleb ladinakeelsest sõnast nectere, mis tähendab kokku siduma või sõlmima. Viitab olukorrale, mis toob inimesi või ideid ühte kohta kokku, ehk nii sõlmpunktile, ühenduslülile, ristmikule, lõikumiskohale või -punktile.