Eestis ja teistes Põhjala riikides ohtralt mobiilset internetti kasutama harjunud inimesed võivad teoreetiliselt rändlustasude täieliku kadumise süsteemist järgmisel aastal välja jääda, kui Euroopa tasandil ei jõuta kokkuleppele operaatorite vahelistes rändlusinterneti hulgihindades.
Põhjamaades kasutavad inimesed nimelt kuus keskmiselt 10 gigabaiti internetti, Euroopa keskmine on aga kõigest 1 GB ning pakettide hinnavahe on kohati sajakordne.
«Me oleme palju enam gigabaitidesse armunud kui keskmine eurooplane, seetõttu on teema eestlaste, taanlaste, rootslaste ja soomlaste, lätlaste ja leedulaste jaoks väga südameläheda – me elame selles maailmas,» ütles Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip täna Tallinnas ajakirjanikele.
Kui siinne elanik läheb nüüd mujale Euroopasse reisima, siis tuleb koduvõrgu operaatoril tema jaoks sihtriigi operaatoritelt mobiilset internetti osta ja seda hinnaga, mis praegu välja pakutud hulgihinna kohaselt toob talle selgelt kahjumit võrreldes sellega, kui palju ta teenib siin viibivatele Euroopa turistidele internetti müües.
«Kogused, mida vahetada tuleb, ei ole võrdsed. Eestis on olukord selline, et praktiliselt üks teenusepakkuja võtab sisuliselt kogu sissetuleva liikluse. Teised ei saa praktiliselt midagi ja neile jääb välismaal käijate kulude katmine – iga väljas käiva inimese pealt kannatavad nad praegu väljapakutud hulgihinna puhul kahju 7,1 eurot iga kulutatud gigabaidi eest,» ütles Ansip.
Ansip alla ei anna
Euroopa Komisjoni praegu kehtiva ettepaneku kohaselt asutakse selliseid operaatoreid kaitsma, ning kui nende väljamineva internetimahu pealt teenitav kasum ületab viit protsenti sissetuleva mahu kahjumit, siis on neil õigus jääda rändlustasudevaba süsteemist välja. See võiks arvutuste kohaselt puudutada 2 protsenti Euroopa mobiilsideoperaatoritest.
Mis puutub Elisa juhi Veli-Matti Mattila ettepanekule teha Põhjala riikidele erand ja jätta siinsed riigid rändlustasude süsteemist üldse välja, siis sellele Ansip vastu tulema ei tõtta.
«Ma nii kergelt alla anda ei tahaks. See võimalus on ka praeguses ettepanekus olemas – Põhjala riigid võivadki välja jääda, kui nende kahjum ületab 5 protsenti võrreldes rändlusega teenitud tulust. Kuid kuna rändlustasude kadumise teema on niivõrd populaarne, siis ma usun, et ükski operaator ei taha seda teed minna. See saaks olema rahva seas äärmiselt ebapopulaarne,» tõdes ta.
Küll aga võib juhtuda see, et siinsed operaatorid võivad hakata pakkuma vaid riigisiseseid pakette. Mis tähendab sisuliselt seda, et välismaal käima hakates tuleb hakata selle eest tasuma ja rändlustasud siin tõesti säilivad.
«Pigem proovime ikkagi hulgihindadega alla tulla ja vähendada siinsete operaatorite kahjumi ohtu. Olen optimistlik ka selles osas, et interneti tarbimise mahud Euroopas ühtlustuvad,» lisas Andrus Ansip. «Me ei ole huvitatud sellest, et meie operaatorid peaksid hakkama maksma ebaõiglast tasu nendele, kes nii efektiivselt ei toimeta, kui meie seda teema.»
Nagu ei taha Ansip lubada juhtuda ka sellel, et maainimene, kes kunagi Euroopasse ei saa, peaks hakkama läbi tõusvate hindade kinni maksma seda, et mõned reisivad Euroopas ringi.
«See tee [Mattila ettepanek – toim] oleks liiga lihtne, et teeme kohe erandi. Teeme kõige pealt selgeks selle, milles meil õnnestub kokku leppida. Juba praegu on hulgihinnad kokkulepitult allpool seda, mida komisjon on välja pakkunud,» lisas Ansip.
Kogu rändlustasude turu suuruseks Euroopas on viis miljardit eurot, mis moodustab umbes 5 protsenti telekomiettevõtete tuludest.
Rändlustasud peaksid Euroopas kaduma järgmise aasta 15.juunil. Neid on juba aastaga alandatud 75 protsenti.
