«Ma nii kergelt alla anda ei tahaks. See võimalus on ka praeguses ettepanekus olemas – Põhjala riigid võivadki välja jääda, kui nende kahjum ületab 5 protsenti võrreldes rändlusega teenitud tulust. Kuid kuna rändlustasude kadumise teema on niivõrd populaarne, siis ma usun, et ükski operaator ei taha seda teed minna. See saaks olema rahva seas äärmiselt ebapopulaarne,» tõdes ta.
Küll aga võib juhtuda see, et siinsed operaatorid võivad hakata pakkuma vaid riigisiseseid pakette. Mis tähendab sisuliselt seda, et välismaal käima hakates tuleb hakata selle eest tasuma ja rändlustasud siin tõesti säilivad.
«Pigem proovime ikkagi hulgihindadega alla tulla ja vähendada siinsete operaatorite kahjumi ohtu. Olen optimistlik ka selles osas, et interneti tarbimise mahud Euroopas ühtlustuvad,» lisas Andrus Ansip. «Me ei ole huvitatud sellest, et meie operaatorid peaksid hakkama maksma ebaõiglast tasu nendele, kes nii efektiivselt ei toimeta, kui meie seda teema.»
Nagu ei taha Ansip lubada juhtuda ka sellel, et maainimene, kes kunagi Euroopasse ei saa, peaks hakkama läbi tõusvate hindade kinni maksma seda, et mõned reisivad Euroopas ringi.
«See tee [Mattila ettepanek – toim] oleks liiga lihtne, et teeme kohe erandi. Teeme kõige pealt selgeks selle, milles meil õnnestub kokku leppida. Juba praegu on hulgihinnad kokkulepitult allpool seda, mida komisjon on välja pakkunud,» lisas Ansip.
Kogu rändlustasude turu suuruseks Euroopas on viis miljardit eurot, mis moodustab umbes 5 protsenti telekomiettevõtete tuludest.
Rändlustasud peaksid Euroopas kaduma järgmise aasta 15.juunil. Neid on juba aastaga alandatud 75 protsenti.