/nginx/o/2016/09/06/5801505t1h61d3.jpg)
LHV Panga majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul saab Eestis hinnatõus aktsiiside kallinemise tõttu ka edaspidi Euroopa keskmisest mõnevõrra kiirem olema, paraku ei erguta selline hinnatõus majanduslikku aktiivsust otseselt, vaid läbi sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja avalike kulutuste.
«Tarbijahindade langusaeg paistab selleks korraks tõepoolest lõppenud olevat, kuid loota seda, et praegune hindade langusaja lõpp võiks endaga koheselt kaasa tuua ka märgatava majanduse elavnemise, on siiski ennatlik,» ütles Vitsur BNS-ile.
Tema sõnul tuleb esiteks arvestada, et Eesti majandust ei mõjuta niivõrd Eesti enda hinnaindeks, vaid konjunktuur ja hindade dünaamika Eesti peamistel turgudel. "Paraku on hindade kallinemine Euroopas jäänud üle kahe korra tagasihoidlikumaks kui Eestis. Teiseks peame arvestama ka seda, et meil oli suurimaks hinnaindeksi mõjutajaks aktsiiside suurendamine, mis mõjutab tootjaid pigem negatiivselt kui et aitab majandust elavdada," rääkis ta.
Kuid sellele vaatamata paistab Vitsuri sõnul deflatsioonilise arengu aeg ka Euroopas praeguseks möödas olevat, sest toornafta, mille hinna dramaatiline odavnemine aasta tagasi oli peamiseks hinnaindeksi allapoole surujaks, on praeguseks juba terve aasta suhteliselt väikeste kõikumistega 40 USA dollari juures püsinud ja ilmselt suudavad tootjad ka lähiajal nafta hinda 40-50 dollari vahemiku ümber kõikumas hoida. "Samuti tundub, et praegune maailmamajanduse seis ja alternatiivsete kütuste kasutamise võimalused ei lase nafta hinnal lähiajal ülalmainitud vahemikust oluliselt kõrgemale tõusta," märkis Vitsur.
Statistikaameti teatel kasvas tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,2 protsenti ja võrreldes eelmise aasta septembriga 1 protsendi võrra.