Vaata, kus elavad kõige aktiivsemad prügisorteerijad

Prügi sorteerimine ja pakendite pesemine tagab selle, et need jõuaks taaskasutusse. Foto: Ragn-Sells

Eestlaste seast tegelevad rohkem prügisorteerimisega eakad ning eesti keele kõnelejad, samas kui Ida-Virumaal sorteerimise vastu suurt huvi ei tunta.

Septembris läbi viidud pakendisorteerimise küsitlusest selgus, et Ida-Virumaa elanikke iseloomustab regioonide võrdluses keskmisest hooletum suhtumine jäätmete sorteerimisse.  Klaaspakendeid ja metalli jäetakse seal suhteliselt sageli lihtsalt prügikasti kõrvale, paberit ja pappi visatakse aga olmeprügisse.

Klaaspakendite sorteerimisega paistavad positiivselt silma Põhja-Eesti elanikud. Plasti, metalli ja tetrapakendite sorteerimisega aga Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud. Paberi ja papi viimine konteinerisse või jäätmejaama on keskmisest levinum Tallinnas, mujal on üsna tavaline selle pakendiliigi põletamine.

Valdavalt sorteerivad jäätmeid pigem vanemate vanuserühmade esindajad ning eestikeelne elanikkond.

Tootjavastutusorganisatsiooni (TVO) juhatuse liikme Kristiina Dreimann-Azojani sõnul on võrreldes 2013. aastal läbi viidud analoogse küsitlusega kasvanud elanike hulk, kes sorteerib pakendeid taaskasutuseks.

«Rahuloluks siiski veel põhjust pole, sest jätkuvalt jõuab olmeprügisse pea pool (49 protsenti) plastpakenditest ning üle poole (56 protsenti) tetrapakenditest,» märkis ta.

Uuringu teise tellija, Eesti taaskasutusorganisatsiooni (ETO) juhatuse liige Siret Kivilo sõnul tõi uuring välja, et väiksemates kohtades sorteeritakse pakendeid võrreldes suurlinnadega rohkem, aga ka põletatakse paberit ja pappi rohkem.

«Kui inimestel on kamin või ahjuküttega maja, siis jätkuvalt eelistatakse sellistes kodudes paberit ja pappi põletada,» lisas ta.

Küsitletute arvates ärgitaks pakendijäätmeid sorteerima eelkõige see, kui kogumiskonteinerid oleksid kodule lähemal ning kogumispunkte oleks rohkem. Samad põhjused olid esikohal ka varasemates uuringutes. Senisest tõhusam teabe jagamine võiks hoolikamale sorteerimisele kaasa aidata 11 protsendi vastajate arvates.

Küsitluse viis septembris läbi Turu-uuringute AS. Silmast silma toimunud küsitluse käigus uuriti 1000 eestimaalase hoiakuid erinevat liiki pakendijäätmetega ümberkäimisel, takistusi ning motivaatoreid pakendijäätmete sorteerimisel ning inimeste vastavaid teabevajadusi.