/nginx/o/2016/10/06/5928387t1h256a.jpg)
Kuigi kõigis ärikinnisvara valdkondades on Tallinn ja Eesti võrreldes teiste Balti riikidega täna veel selgelt juhipositsioonil, hindavad valdkonnas tegutsejad pigem neid võimalusi, mida pakuvad Läti ja Leedu. Mõne julgema kinnisvaraettevõtja sõnul on aga Eestis asjad juba lootusetult hapud.
«Tegelikult see asi on ikkagi Eesti koha pealt suhteliselt hapu,» märkis kinnisvarafirmade liidu konverentsil Ober-Hausi Kinnisvara AS juht Tarmo Kase võrreldes ärikinnisvara turuseisu kolmes Balti riigis.
«Kui me vaatame turu dünaamikat, siis Eestis ma joonistaks sinusoidi nii kaubanduses kui büroopindade osas nii üles, kui saab ja vaataks, mis lähima kahe aasta jooksul saama hakkab - hapu on ja midagi head siit ei tule,» lisas ta. Kase sõnul tegid targasti need Eesti investorid ja fondid, kes kolm-neli aastat tagasi Leedu poole vaatama hakkasid.
«Kui Eestis on buumi tipp, siis Leedus on alles asjad jõudu kogumas. Seda nii kaubanduses kui kontoripindade osas - Vilnius on kraanasid täis ja sinna mahub veel. Need eestlased, kes läksid kolm-neli aastat tagasi, on täna seal tegijad ja lõikavad kopaga vilju,» põhjendas Ober-Hausi juht.
Kase lisas, et Leedule järgneb peagi Läti, mis on praegu täiesti augus. «Täna seal, jah, ei toimu mitte midagi, aga seal hakkab toimuma. Kuigi nad ise on veel ääretult pessimistlikud ärikinnisvara poole pealt, siis julgemad juba teevad esimesi samme,» kinnitas kinnisvaraettevõtja.
-Lätlased ja leedukad Eesti poole ei vaata
Seda, et paljud Panbaltika investorid on pärit kas Eestist või Eesti taustaga, kinnitas ka BPT Real Estate AS-i nõustamisvaldkonna juht Mihkel Pärtel. «Sama tendentsi ei saa öelda vastupidi - et Läti või Leedu suured investorid vaataks Eesti poole,» sõnas ta.
Küll aga on Mihkel Pärtel seisukohal, et kui võtta kaubanduspinnad, siis Eesti on alles jõudmas buumitsükli lähedale, kui valmivad veel kaks-kolm suurt ostukeskust. Üldisest ärikinnisvara buumist kui sellistest tema sõnul siiski rääkida ei saa, kuna siinne ärikinnisvara likviidus on võrreldes Lääne-Euroopa ja Skandinaaviaga väga madal.
Seda aitaks parandada, kui siia tuleks rohkem professionaalseid investoreid, keda täna siin regioonis väga ei ole. «Lisaks on tänane intressikeskkond väga soodne, et säiliks nii turu stabiilsus kui aktiivsus,» lausus Pärtel.
Põhjus, miks Eesti investorid vaatavad lõunanaabrite poole, on investeerimisfirma Colonna Kinnisvara OÜ finantsjuhi Ülo Kallase sõnul väga lihtne. «Tore oleks öelda, et me oleme palju tublimad, aga tõde on pigem selles, et Läti ja Leedu said finantskriisis väga palju kannatada. Iseäranis Läti,» märkis ta.
Ka tuleb Kallase sõnul arvestada suurte investorite puhul sellega, et tegemist ei ole otseselt nende enda rahaga, valdavalt vahendavad nad ikkagi kellegi teise raha. «Kui sul on võimalik mingit asja võimalikult riskivabalt võimalik pakkuda, siis seda ostetakse ja finantseeritakse,» tähendas ta. Kuna Eesti turg on väike - ja selle kõrval ka Baltikum on väike -, on Lätti ja Leetu minek siiski samm edasi.
-Jääb suurte naabrite kõrval siiski konnatiigiks
Kuigi see aasta on kõigis Balti riikides alanud ärikinnisvara turul vähem aktiivsemalt, on selle taga tehingute struktuurimuutus, mistõttu on tehinguid olnud vähem. Samuti jätkub ajalooline tendents, kus Eestis toimub rohkem tehinguid kui Lätis ja Leedus. Kui Eesti tehingute maht on 160, siis Lätis ja Leedus on kummalgi kuskil sadakond.
Samas Soomest on Eesti maas neli-viis korda, Rootsist lausa viisteist korda. «Tegelikult Baltikumi ärikinnisvara turg on suhteliselt väike turg. Võiks isegi öelda, et konnatiik - võrreldes suurte naaberriikidega,» nentis Pärtel.