/nginx/o/2015/05/29/4122607t1hc2f3.jpg)
Iseteeninduskassat kasutades toimetab poekülastaja enamasti iseseisvalt ning poed peavad looma süsteemi, et selvekassat kasutades ei varastataks. Kuigi tegu on samavõrd tõsise vargusega, tuleb kassade kuritarvitamist ette siiski harva.
Ostukontroll võtab selvekassat kasutava petturi vahele (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
COOP kommunikatsioonijuhi Martin Miido kinnitusel määrab sealne Nutikassa süsteem turvaliste ostude tagamiseks automaatselt ostukontrolle.
«See tähendab, et juhuslikkuse meetodil palub süsteem teenindajal koos kliendiga ost üle kontrollida, et midagi ei oleks arvel puudu või topelt. Meil on lisaks pistelisele ostukontrollile kasutusel ka turvameetmed, mida ei ole võimalik avaldada. Kõik need aitavad Nutikassat kasutada turvaliselt ning on ära hoidnud kõikvõimalikud pettused,» kirjeldas ta.
Miido lisas, et ette on tulnud just eksimusi kauba skannimisega, kuid need olukorrad on lahenenud klienditeenindaja abiga. Sarnane puldiga iseteenindussüsteem kehtib Selveris, kus tehakse klientidele vajadusel samuti ostukontrolle.
«Klientidele toimub pisteline kontroll - ostukontroll, kus kliendil palutakse tooted kontrollimiseks uuesti esitada. Süsteem valib kliendid ostukontrolli juhuslikult. Kontrolli tegemise kohta võib märku anda nii Selvepult, makseterminal kui ka teenindaja ning võimalik on nii osaline kui täielik ostukontroll,» selgitas Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik.
Pettuste arvu taandab minimaalseks ka see, et iseteeninduses peab kasutama Partnerkaarti ning iga kaart on seotud kliendi andmetega. «Kindlasti on juhtumeid, kus klient on pahatahtlikult sisestanud tooted valesti, aga õnneks ei ole see sage probleem,» kinnitas Vaserik.
Rimis ja Maximas esineb probleeme selvekassade käitlemisel pigem siis, kui inimene pole veel selle kasutamisega harjunud, pahatahtlikke kliente on poodides olnud vaid väheseid.
«Peaaegu kahe aasta jooksul oleme tuvastanud üksikuid tahtlikke kuritarvitusi. Klientidelt on tulnud soovitusi kaalutoodete tuvastamise ja küsimusi allahindluste registreerimise kohta ning ettepanekuid selles osas, milline on kassa «juhendaja» hääletugevus või millist kirjatüüpi võiks ekraanil kasutada,» rääkis Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets. Nende soovitustega püüab pood ka arvestada ning neid arvesse võtta.
Rimi pressiesindaja Katrin Bats lisas, et kliendi jaoks võiks selvekassat kasutades kuldreegel olla see, et tuleb järgida kassa ekraanil kirjutatut. «Iseteeninduskassade puhul on pahatahtlik tegevus samamoodi võimalik nagu kõikide teiste teenuste puhul. Selle vältimiseks oleme endile loonud jälgimissüsteemi, ent see ei pruugi ilmselt kõiki pahategusid tuvastada,» rääkis ta.
Samas arvab Bats, et pea aastase kogemuse põhjal on võimalik öelda, et pole põhjust Rimi iseteeninduskassade kasutajate aususes kahelda. Ette on tulnud vaid üksikuid eksimusi või sihilikku pahatahtlikkust ning kogenematusest tekkinud probleemid püütakse lahendada alati suurema kärata.