Valitsus kiitis neljapäeval heaks põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 rakendusplaani aastateks 2016–2019, mis näeb ette 5,7 miljoni eest arendustegevusi põlevkivisektori efektiivsuse tõstmiseks.
Riik soovib põlevkivisektorit muuta tõhusamaks
Põlevkivi arengukava rakendusplaani meetmed ja tegevused eeldavad põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlikku ja majanduslikult efektiivset kaevandamist ning kasutamist, kindlustades samas põlevkivitööstuse põlevkivivaruga ja vähendades või leevendades kaasnevat negatiivset keskkonnamõju, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kogu arengukava aastani 2030 elluviimise maksumus on prognoosi kohaselt 20 miljonit eurot. 2016–2019 rakendatavate meetmete prognoositav maksumus on ligikaudu 5,7 miljonit eurot. Eesti riigi eelarve kõrval finantseeritakse tegevusi ka Euroopa Liidu (EL) struktuurivahenditest.
Põlevkivi kaevandamise tõhustamine saab alguse pikaajalisest planeerimisest, lähtudes nii maardla eri piirkondade kaevandamistundlikkuse kategooriast kui ka kaasnevatest maavaradest. Olulisemad meetmed eesmärgi saavutamisel on vähendada kaevandamisega kaasnevat negatiivset mõju looduskeskkonnale ja elanike veevarustusele ning leevendada pärandmõju.
Põlevkivi saab tõhusamalt kasutada, kui suurendada oluliselt sellest saadavat lisandväärtust, mis seisneb põlevkivi väärindamises, põlevkivi kasutamisega kaasneva õhuheite ning veeheite piiramises ja töötlemisjäätmete suuremas taaskasutamises ning seejuures tuleks tagada põlevkivitööstuse järjepidev areng.
Et arendada põlevkivi valdkonna haridus- ja teadustegevust ning parandada õppetööd, on rakendusplaani meetmete abil plaanitud viia põlevkivivaldkonna teadus- ja arendustegevus programmilisele alusele. See arendab põlevkivi kui riigile kuuluva ressursi efektiivsema ja keskkonnahoidlikuma kasutamise tehnoloogiat.