/nginx/o/2016/01/20/4890675t1h4746.jpg)
Eesti Telekomi sundülevõetud aktsiate eest kõikidele väikeaktsionäridele täiendavat hüvitist sooviva Kawe Kapitali sõnul jätkub vaidlus riigikohtus seetõttu, et väikeaktsionärid peaksid saama suuremat hüvitist kui varasemates astmes määratu ning Teliasonera pole vastanud kompromissettepanekule, mis näeks ette kohtute pakutust mõnevõrra kõrgemat hüvitist.
«Oleme teinud omapoolse pakkumise [Teliasonerale] kompromissiks kohtu poolt määratu ja meie esitatud väärtushinnangu vahele, kuid pole saanud sellele vastust. Tõenäoliselt seetõttu, et praegu kohtu poolt määratud hüvitis on sellest märksa madalam ja ei motiveeri neid väikeaktsionäridega kokku leppima,» kirjutas Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni investeerimisfirma kvartaliaruandes.
Seega tuleb tema sõnul kohtulahingut jätkata riigikohtus. Selle otsuse tegid väikeaktsionärid juba eelmise kvartali lõpus. Kaks esimest kohtuastet on küll jõudnud järeldusele, et väikeaktsionäridel on hüvitisele õigus ning hinnanud summaks kokku ligikaudu 950 000 eurot, ent Kawe Kapitali hinnangul on see ebaõiglaselt väike.
«Kohtunik on valinud diskonteeritud rahavoogude meetodiga leitud väärtuse ühe sisendina mitte regressiooniga tuletatud ettevõttepõhise beeta, vaid Euroopa telekommunikatsiooniettevõtete keskmise. Kuna Eesti Telekomi beeta oli madalam sektori keskmisest, siis tuleneb siit päris suur vahe kapitali hinnas ja kokkuvõttes ettevõtte väärtuses,» märkis Hänni aruandes.
Tema hinnangul ei ole sektori keskmise beeta kasutamine põhjendatud, kuna tegu oli vähemalt Baltikumi mõistes pidevalt kaupleva aktsiaga, mille beeta just nimelt seda ettevõtet hinnates oleks loomulik valik sisendiks. «Väikeaktsionäre huvitab nendelt võetud vara väärtus, mitte Euroopa keskmine,» lisas Kawe Kapitali partner.
Beeta on suhtarv, mis näitab mõne investeeringu suhtelist tootlust turutasemega võrraldes ning kajastab ka aktsia hinna suhtelist volatiilsust. Mida suurem on beetakordaja väärtus, seda suurem peaks olema ka aktsia volatiilsus turutasemega võrreldes.
Hänni hinnangul on kohus praegu teinud otsuse, kus ettevõtte väärtuse määramisel on kasutatud suuremat beeta väärtust, kui kasutasid isegi Teliasonera enda palgatud eksperdid ja jätnud sellise lähenemise mõistetava põhjenduseta.
Eesti Telekomi üleostmise järel maksti nii Eesti riigile kui väikeaktsionäridele 93 Eesti krooni aktsia kohta. Kawe Kapitali arvamus on, et õiglane väärtus oleks oluliselt kõrgem. «Seda on kinnitanud ka sõltumatud eksperdid. Vastavalt sellele vahele soovimegi saada hüvitist,» ütles Kawe Kapitali juht Kristjan Hänni ülemöödunud aastal BNS-ile.
«Vastavalt esialgsele analüüsile oli Eesti Telekomi aktsia õiglane väärtus vähemalt 20 krooni aktsia kohta rohkem kui Teliasonera makstud hüvitis. Teliasonera makstud hind tugines turuvapustuse ja likviidsuskriisi tingimustes vähenenud aktsia hinnale, mis ei kajastanud õiglaselt Eesti Telekomi väärtust,» märkis advokaadibüroo Sorainen 2010. aastal. Varasemalt on hinnatud täiendava hüvitise suurust 28 miljonile Eesti kroonile.
Harju maakohus määras 2010. aasta juulis Kawe Kapitali avalduse alusel Eesti Telekomi aktsiate väljaostupakkumise õiglase hüvitise määramiseks ühise esinduse, kelleks on vandeadvokaadid Raimo Hammerberg, Carri Ginter ja Urmas Volens Väikeaktsionärid pidid kohtu deposiiti õigusabikulude katteks tasuma 300 000 krooni. Hammerbergi sõnul avaldas väikeaktsionäridele kuulunud 200 000 aktsia omanikest üle poole huvi deposiidi maksmiseks.
Eesti valitsus tegi 2009. aastal otsuse müüa oma 27,17-protsendiline osalus EMT ja Elioni emaettevõttes Eesti Telekom, mis oli noteeritud Tallinna börsil. Eesti Telekom lahkus börsilt 2010. aasta alguses. Teliasonera võttis enne seda väikeaktsionäridelt Eesti Telekomi aktsiad sundülevõtmise käigus üle hinnaga 93 krooni aktsia kohta. Kawe Kapitalile kuulus ülevõtmise eel 5400 Eesti Telekomi aktsiat ehk 0,0039 protsenti kogu aktsiakapitalist, vähemusaktsionäridele kokku kuulus 1,3 protsenti.