/nginx/o/2016/10/24/5997159t1he9a0.jpg)
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liikme Lasse Lehise sõnul ei ole siiamaani keegi nende käest küsinud, mis nad rahandusministri välja käidud ettevõtluskonto ideest arvavad, kuid arvab, et selle asemel, et reaalselt väikeettevõtlust turgutada, aitab see pigem poliitikutel endil mustalt makstud tasusid ametlikult deklareerida.
«Rahandusministeeriumi ettepanek nn ettevõtluskonto kohta on eelkõige suunatud Eesti ühiskonnale helgemale osale – näiteks kui mõni poliitik või kõrge riigiametnik tahab palgata omale koduabilise või maksta mõnele tuttavale ehitustöö või sõiduteenuse eest, siis võib tema maine kõvasti kannatada, kui tuleb avalikuks, et ta on «mustalt» maksnud,» selgitas Lasse Lehis Eesti Maksumaksjate Liidust, mida tema arvab rahandusminister Sven Sesteri väikeettevõtluse ergutamise plaanist.
Praegu tuleks ju ametlikult maksmiseks aga teenusepakkuja enne töö tegemist maksuametis registreerida, siis esitada maksudeklaratsioon ja inimene registrist maha võtta. «Kui on palju pisikesi «otsi» - näiteks sõidud Uberi taksoga -, siis on see tegevus jube tüütu ja vaevaline ning riigil saadav või saamata jääv maksuraha selle kõrval imepisike,» nentis Lehis.
Küll möönas maksumaksjate esindaja, et mingil määral võib see maksumuudatus mõjutada praegu täiesti mitteametlikult tegutsevatele ettevõtjatele, näiteks pensionärid, tudengid või noored emad, kes palgatöö või õpingute kõrvalt väikeses mahus töid teevad, müües käsitööesemeid või kokakunsti saavutusi. «Eelkõige siis, kui oma tooteid pakutakse avalikult ja seetõttu on oht maksuametile «vahele jääda», võib uus korda olla pääsetee, kuidas oma tegevus seadustada ilma suurema bürokraatiata,» pakkus Lehis.
Mingil määral võib uus kord mõjutada tema hinnangul ka osasid praegu FIE-na registreeritud inimesi, kellel on kulusid alla poole käibest – sel juhul on madalam maksumäär ilma kulude mahaarvamise õiguseta neile kasulikum, kui praegune maksustamine. «Palju sõltub muidugi üksikasjadest, mida me praegu veel ei tea, samuti sellest, kas inimene tegeleb ettevõtlusega töö kõrvalt või on see tema ainus sissetulek,» lisas Lehis. Tema sõnul kuulsid nad sellest ideest lähemalt tänase Postimehe vahendusel.
Mingit suurt majandusbuumi ega ettevõtluse kasvu tema aga Sesteri plaanist ei oota. «Tegemist on pigem teatud grupi inimeste jaoks praktiliste probleemide lahendamisega, et soodustada naturaalmajandusest ametlikku majandusse ületulekut,» tähendas maksumaksjate esindaja. Praegune ettepanek on tema sõnul suunatud juhutööde tegijatele, mistõttu seda polekski ehk õige nimetada ettevõtluse toetamise meetmeks.
Loe lisaks: