Augusti keskel tuli ühel sõpruskonnal lennata Hispaania linna Gironasse ilma ühe oma kaaslaseta, seda hoolimata asjaolust, et too oli end lennule registreerinud ning läbinud ka turvakontrolli. Mees tõsteti enne väljalendu ikkagi maha.
Naps või kaks said puhkusele lendajale saatuslikuks (7)
«Lennukile minnes tuli minu juurde turvafirma töötaja ja ütles, et ei lase mind lennule. Põhjuseks see, et ma olin joonud,» rääkis Den za Dnjomi poole pöördunud Vassili (nimi muudetud – toim). Mees ei salga, et oli sel päeval tarvitanud alkoholi, seda ka ootesaalis, kus seda vabalt müüakse. «Aga ma ei olnud ei agressiivne ega purjus,» kinnitas ta. Vassili sõnul lendab ta palju ja teab seetõttu, mida tohib ja mida mitte. «Kuid seekord oli kõik üsna ootamatu, mu pere ja sõbrad lasti lennukisse, aga mind mitte,» kurtis ta. Vassili pere ja ta sõprade pered plaanisid veeta Gironas kaks nädalat ja piletid olid Ryanairi lennule.
Reispass enne teeleminekut
«Jah, ma jõin kodus pisut, enne teeleminekut, paljud teevad nii,» rääkis Vassili. Kuid ta jääb enda juurde, et ei olnud sellegipoolest purjus. «Ma olen täiskasvanud mees, et oma võimeid hinnata. Ma võin öelda, et oma normist olin ma tookord ära joonud ehk 30 protsendi jagu, ma saan väga hästi aru, et ees on lend ja meil oli laps kaasas. See tähendab vastutust,» sõnas mees. Lennule registreerimine möödus probleemideta, samuti turvakontroll. «Me ostsime tax-free poest pudeli Martinit ja lennukisse minekut oodates jõudsime paar korda võtta,» meenutas Vassili. Reisija sõnul takistasid tema lennukisse minekut just G4S turvatöötajad, mitte Ryanairi personal.
Mees kinnitab, et käitus rahulikult. Kuigi ta lõhnas alkoholi järele, ei kiskunud ta lennukilt propellerit ega ajanud kedagi lennujaamas taga. Ta püüdis turvatöötajatele olukorda selgitada, kuid sai aru, et see on mõttetu, ja astus kõrvale ning ootas pealemineku lõppu. «Ma arvasin, et see ei ole midagi tõsist. Olin kindel, et mind lastakse peale, sellepärast ootasin rahulikult, kuni kõik 180 inimest olid oma pileti ette näidanud. Mu abikaasa püüdis nende naistega rääkida, kuid nad ütlesid, et ei saa midagi teha – lennukisse minnes tuleb olla täiesti kaine. Kuna minu kinnipidamine oli turvalindile jäänud, siis ei saavat mind lennukisse lasta,» rääkis mees.
Uue piletiga kohale
Gironasse jõudis mees kaks päeva hiljem, pärast uue pileti ostmist. Seekord ei julgenud ta isegi mitte kohvi poole vaadata, mida müüakse ootealal, ja tax-free poest käis kaarega mööda, et libastumist vältida. «Kust on pärit selline sallimatus reisijate suhtes, kui alkoholi voolab lennujaamas ju ojadena? Ma lendan tihti, kuid pole mitte kunagi millegi sellisega kokku puutunud. Ma saan aru, kui inimene on tõesti purjus ja peab end agressiivselt üleval, kuid minuga nii ei olnud,» imestas mees.
Tallinna lennujaama pressiesindaja Priit Koffi sõnul langetab otsuse reisija pardale lubamise või mittelubamise osas lennuettevõtja, mitte lennujaam. «Täpsemalt on selle otsuse tegijaks tavaliselt lennuki kapten, kellele edastavad infot reisija oleku kohta kas lennuki pardatöötajad või siis maapealse teenindusega seotud inimesed,» rääkis Koff. Antud juhul palus reisija väljasaatmist maapealne teenindamine Tallinn Airport GH (Tallinna lennujaama tütarfirma), kuid otsus lennule mittelubamise kohta tehti lennule pääsemise väravas.
Kuigi reisija väitis, et teda jättis lennult maha G4S, selgitas Koff, et G4S julgestustöötajad kaasatakse vaid selleks, et nad juhataksid reisija lennule mittelubamise korral kinniselt alalt minema. «Julgestustöötajate pädevuses ei ole otsustada, keda lubatakse ja keda ei lubata lennule, see on lennuettevõtja pädevuses,» kinnitas Koff.
Silm pandi peale juba lennule registreerides
Tallinn Airport GH kliendisuhete juhi Hasan Steinbergi sõnul äratas klient tähelepanu juba registreerimisalal. «Säärastel juhtudel kutsutakse G4S julgestustöötaja olukorra eskaleerumise ennetamiseks värava juurde,» selgitas Steinberg. Ta selgitas, et kui reisija ei täida vedaja esitatud tingimusi, juhatavad G4S julgestustöötajad isiku terminali kinniselt alalt välja. «Otsuse, kas reisija vastab vedaja sätestatud tingimustele, langetavad Tallinn Airport GH AS volitatud isikud, tuginedes vedaja sätestatud nõuetele,» ütles Steinberg.
Kliendisuhete juhi sõnul tulenevad nende tööprotseduurid vedaja sätestatud nõuetest. «Nende samade tingimustega on kliendil kohustus tutvuda ja nõustuda vedajaga lepingu sõlmimisel (pileti ostmisel). Samade tingimustega on võimalik kõikidel tutvuda vedaja avalike suhtluskanalite kaudu (näiteks vedaja koduleheküljel, kus tavaliselt märgitakse vastav link sõnadega «General Terms & Conditions»). Kui reisija kinnitab pileti ostmise hetkel, et ta on nõustunud vedaja tingimustega, vastutab klient vastavate tingimuste täitmise eest,» selgitas Steinberg.
Ta lisas, et reisiterminal on avalik ruum, sh ka reisiterminali suletud ala, ja sellel territooriumil kehtivad avaliku korra reeglid, mis tulenevad siseriiklikust õigusest. «Alkoholi tarbimine ei ole keelatud lennujaama suletud alal ning sõltuvalt vedajast võib õhusõiduki pardal kehtida erinev alkoholipoliitika,» rääkis kliendisuhete juht. Ta toonitas, et alkoholitarbimisest tingitud adekvaatsuse aste on igal inimesel individuaalne ning seda ei saa promilli alusel hinnata. «Kui reisija vaimne või füüsiline seisund, käitumine või käitumisviis on alkohoolsetest ainetest mõjutatud nii, et see võib olla kahjustav isikule endale, teistele reisijatele, meeskonnale või varale või ohustada lennuoperatsiooni turvalisust, siis meil on kohustus reisijat pardale mitte lubada. Meie teenindajad on professionaalsed ja erandeid sellistele reisijatele ei tehta,» kinnitas Steinberg.
Ta lisas, et antud olukorras on klient ekslikult tõlgendanud vedaja tingimusi ning kõnealused lennupiletid Tallinn Airport GH AS poolt ümbervahetamisele ega hüvitamisele ei kuulu. «Kui reisija tunneb, et tema õigusi on rikutud, tasub esimese sammuna pöörduda pileti müünud (lepingu sõlminud) vedaja poole,» soovitas ta.