FIE-de nõustaja Sesteri plaanist: niisugust revolutsiooni mina ette ei kujuta

Ettevõtluskonto näeb ette, et ka maksude arvestamine hakkab ettevõtjale toimuma automaatselt ilma liigse aruandluseta. Foto: Sander Ilvest

Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna, kes on pikalt just FIE-sid nende tegevuses nõustanud, leiab, et rahandusminister Sven Sesteri ettevõtluskontode plaani realiseerumist sellisel kujul, nagu ta praegu on välja käidud, tema ette ei kujuta.

«Mina ei kujuta ette ettevõtlust ilma, et saaks teenitud tulust maha arvata ettevõtlusega seotud kulusid - niisugust revolutsiooni mina ette ei kujuta,» märkis Kärsna kommenteerides rahandusminister Sven Sesteri plaani luua kuni 25 000-eurose aastakäibega väikeettevõtjatele alates 2018. aastast ettevõtlustkontod, kus igasugune arveldamine toimuks automaatselt. 

Ettevõtluskontoga liitunud ettevõtja peab aga arvestama, et erinevalt praegusest ta ettevõtluskulusid maha kanda ei saa. Ka ei ole ettevõtluskontoga liitunud ettevõtjal õigust taotleda madalapalgalise tulumaksutagastusele. Selle kõik peaks aga kompenseerima tänase 40-protsendise maksukoormuse langetamine ettevõtluskontoga liitunud ettevõtjale 20 protsendile.

Kuigi Sesteri sõnul on initsiatiivi eesmärk ergutada väikeettevõtlust ja viia ettevõtjate aruandluskohustusi nullini, Kärsna seda plaani nii ei näe. «See on bürokraatlik suhtumine,» märkis ettevõtluskonsultant. Ta pakub, et selle plaani taga võib pigem olla see, et maksuamet ei suuda eristada, millised ettevõtluskuludesse kantud kulud on reaalselt ka ettevõtlusega seotud ja millised mitte. 

Sellest hoolimata on Kärsna on seisukohal, et see on siiski ettevõtja loomulik õigus kanda maha kulusid, mis on ettevõtlusega tekkinud. «Ettevõtlusega on seotud ettevõtluse kulud ja olenevalt asjaoludest võivad nad olla aastati väga erinevad - ja see madal maksumäär võib-olla, et ei kompenseeri seda,» lausus ta. 

Kärsna tõi näiteks metsaomanikud, kes iga-aastaselt metsa ei müü, kuid peavad igal aastal tegema metsamajandust toetavaid tegevusi. «Põllumeestel oleneb ju kõik ilmast. Tuleb äkki sant ilm - nagu see sügis, kui kipub kiiresti minema külmaks ja vesine olema -, ja nii edasi. Ma ei usu, et selline trikk iseenesest midagi ergutab,» jätkas ta.

Kärsna märkis, et ta saab aru, miks rahandusminister võib siinkohal ergutamisest rääkida. «Eesti põhipuudus on see, et Eestis on üle mõistuse  vähe elanikke ja siinne turg on üle mõistuse väike ja siin tekib vähe raha, aga hinnad on meil maailmaturu tasemel - ja see on probleem. Raha teenitakse käibelt ja Eestis on käibed väikesed,» ütles ta.

Küll aga tõdeb Kärsna, et võttes arvesse seda, et enamuse FIE-de käibenumbrid jäävad alla 25 000 euro aastas, siis võiks ettevõtluskonto loomine mõju olla neile tuntav. «Ma arvan, et kui keegi alguses on hurraaga nõus - jah, teeme, minule meeldib -, siis varsti tuleks jälle kisa: kurat, see ei ole ikkagi õige värk,» tähendas ta.

Maksu- ja tolliameti andmetel esitas sellel aastal tuludeklaratsiooni 2015. aasta eest kokku 32 715 FIE-t, neist nn nulliga deklaratsioone - kus ei olnud ei tulusid ega kulusid -, oli 6138. Samas üsna suurel osal ehk ligi 90 protsendil nendest FIE-dest, kes tulusid deklareerisid, jäi aasta käive alla 25 000 euro.

Loe rahandusminister Sven Sesteri plaanist lähemalt:

• Sester plaanib ergutada väikeettevõtlust
• Maksumaksjad: ettevõtluskonto on selleks, et mõni poliitik saaks omale koduabilist palgata