/nginx/o/2011/01/25/504151t1hf781.jpg)
Meelelahutusärimees Peeter Rebane kurdab Estonian Airi Facebooki lehel, et lennufirma pole talle nõus hilinenud lennu eest kompensatsiooni maksma.
Peeter Rebane nõuab Estonian Airilt kompensatsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Neljapäeval tühistati jälle lend STO-TLL (Stockholm-Tallinn – toim). Tallinna koosolekute asemel sain 5,5 tundi STO-s istuda... OK, tegin tööd & polnud kõige hullem. Aga väga kurb oli vaadata EAiri suhtumist klientidesse,» kirjutas Rebane.
Tema sõnul ei jaganud lennufirma mingit infot, kuigi näiteks SAS ja Lufthansa saadavad alati SMSi, et inimene teaks oma plaane ümber teha.
«Lõpuks viimse kohani täis õhtusele lennule peale saanud, ei vabandanud mitte keegi firma nimel & «karistuseks» reisijatele pilgeni täis lennuki ja lühikese lennuaja eest vähendati (mitte ei suurendatud!) pardateenindust -- pakuti ainult klaas vett!» kurtis ta.
Estonian Airi sotsiaalmeedia projektijuht Triin Tammert palus Rebaselt vabandust, ent märkis, et SMS-teavitussüsteem on väikesele lennufirmale liiga kallis.
Ärimees kurtis veel, et sagedase lennureisijana pöördus ta kompensatsioonipalvega lennufirma poole.
«Euroopa Parlamendi Regulatsioon nr 261/2004 järgi on lennufirma seadusega kohustatud sõltuvalt lennu hilinemise ajast ja pikkusest maksma kompensatsiooni. Täpsemalt, kui alla 1500 km lend hilineb üle 2 tunni, siis lennufirma peab maksma: 250 EURi, söögid-joogid & majutus, 2 telefonikõne või e-mailide saatmise. Estonian Airi klienditeenindus aga keeldus kompensatsiooni palvest, väites et ainult siis, kui lend hilineb üle kaheksa tunni.»
Rebane lisas, et Estonian Air teatab ka teistele, et lennu tühistamine tehnilistel põhjustel on «eriolukord,» mille tõttu ei pea EU seadustega ette nähtud 250-600 EUR kompensatsiooni maksma, siis see ei vasta tõele.
«Euroopa Kohus on otsustatud (22.12.2008, 17.06.2007 & etc), et lennuki tehnilist riket ei peeta «eriolukorraks» millega lennufirma vabaneks vastutusest. See, et Estonian Airil jälle lennuk katki läks ja lennufirma väheste investeeringute tõttu pole asenduslennukit või liiga vana lennukipark, on lennufirma vastutus, mitte reisija süü.»