Ministeerium: kaupmehed põhjendavad rikkumisi tavaliselt teadmatusega

Toidukorv. Foto: Peeter Langovits

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul ei saa võtta tõsiselt kaupmeeste väidet, et nad ei ole teadlikud tagatisrahaga pakendite vastuvõtu kohustusest, sest see nõue jõustus ulatusliku meediakajastuse saatel juba 2005. aasta juulis.

Viimased täpsustused pakendiseaduses pakendite tagasivõtu nõuete osas tehti 2008. aasta kevadel.

«Igasuguse rikkumise esmane ja tüüpiline vastuväide on teadmatus nõuetest. On paraku ilmne, et väga sageli ei ole neist tahetudki midagi teada. Küllap ka seetõttu, et järelevalveliselt pole tuntavat survet olnud,» nentis Eek.

Tagatisrahata pakendi tagasivõtu osas on see tema sõnul esmaselt kolme akrediteeritud nn konteinerkogumisega tegeleva pakendiorganisatsiooni ülesanne. Nende kodulehtede andmetel on näiteks Paldiskis kokku 18 tagatisrahata pakendite tasuta tagastamise kohta.

Pakendiseaduse kohaselt peaks kohalikel omavalitsustel olema selliste pakendiorganisatsioonidega eraldi lepingud, milles kõik pakendijäätmete kogumise üksikasjad on täpsustatud. Lepingud peavad olema kooskõlas omavalitsuse volikogus kinnitatud kohaliku jäätme-eeskirjaga ja kogumiskohtade info elanikele kättesaadavaks tehtud, sealjuures ka kodulehe kaudu.

Paldiski linnavalitsuse tegevus selles osas on Eeki sõnul paraku puudulik - kogumise nõuded ja info jäätme-eeskirjas on aegunud seisuga 2007. detsember, esitatud on puudulikku ja isegi eksitavat teavet, kogumiskohtade infot kodulehel pole jne.

Linnavalitsusel on keskkonnajärelevalve seadusest tulenevalt samuti üldised järelevalvevolitused. Kuivõrd neid on rakendatud, pole Eeki sõnul teada.

Keskkonnaministeerium korraldab tema kinnitusel pakendi- ja jäätmeseaduse-alaseid teavitusseminare iga olulisema seadusemuudatuste paketi vastuvõtmise järel. Nii toimus see ka pakendiseaduse viimasel ulatuslikumal muutmisel 2008. aasta kevadel.

«Meil on väga hea koostöö Eesti Kaupmeeste Liiduga, kellega on toimunud eraldi seminar pakendiseaduse teemal jms. Paraku on just arvukaid väikekaupmehi sellistele teavitusüritustele keeruline kaasata, kui nad ise huvi üles ei näita,» tõdes Eek.

Mahukam pakendiseaduse muutmine on tema sõnul kavas veel sel aastal. Kui muudatused riigikogus vastu võetakse, on kavas uuesti ka piirkondlikud seminarid nende tutvustamiseks.

«Iga ettevõtja peab oma tegevusalaga seotud õigusaktide üldistes nõuetes ise selgusele saama. Kui see osutub näiteks pakendi- ja jäätmeseaduste osas keeruliseks, on alati võimalik pöörduda selgituste saamiseks ka keskkonnaministeeriumi või selle allasutuse keskkonnaameti poole,» rääkis Eek.

Keskkonnaministeerium on tema kinnitusel alati nõus osalema pakendi- ja jäätmekäitlusküsimusi laiemalt selgitavatel seminaridel, kuid paraku ei saa neid hinnanguliselt kuni 3000 jaekaupluse jaoks eraldi korraldada.

«See initsatiiv peab tulema ettevõtjatelt endilt, selliseid koolitusi pakuvad eraldi ka mitmed koolitusfirmad. Nagu eelnevalt juba kirjutatud, on Kaupmeeste Liit siin eeskuju ka näidanud,» märkis Eek.

Samas on tema sõnul vältimatu ka järelevalvetegevuse oluline tugevdamine, et kaubandusettevõtetele nende kohustusi paremini meelde tuletada.