/nginx/o/2016/10/04/5918517t1h3ff6.jpg)
Kuna majanduse vereringe jaoks on oluline, et raha pakkujatel ehk investoritel oleks võimalikult mugav ja turvaline raha ettevõtjatele pakkuda, räägib rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Ardo-Heiki Ingar, millised muudatused leiavad selles osas aset investeerimisfondide seaduses.
Mida sujuvamalt on raha kaasamine kapitaliturul korraldatud, seda kergem on ettevõtjatel leida rahastust ning investoritel sobivaid investeerimisobjekte. Investeerimisfondi eesmärk ongi kollektiivses vormis koguda investorite raha ja investeerida see võimalikult tulusalt eelnevalt kokkulepitud viisil, näiteks mõnda suure kasvuväljavaatega ettevõttesse.
Eesti majandus ja ettevõtted on suhteliselt väikesed, mistõttu on siia keeruline kaasata suurematest rahapaigutustest huvitatud välisinvestorite kapitali. Seetõttu on oluline just kohaliku kapitalituru arendamine, mis aitab paigutada kohalike investorite raha siinsesse majandusse. Kohaliku kapitalituru üheks kõige olulisemateks investoriteks on pensionifondid, mis on samuti investeerimisfondid. Seega aitab investeerimisfondide uus seadus ka pensionikogujate raha siinsestesse ettevõtetesse investeerida.
Uus investeerimisfondide seadus toetab laiema investeerimisfondide valiku kaudu fonditeenuste ärivaldkonna arengut, vähendab investeerimisfonde haldavate fondivalitsejate halduskoormust ja suurendab pensionifondide turule sisenemisbarjääride langetamise abil konkurentsi. Uus seadus laiendab investeerimisfondide valikut, mida saab Eestis asutada. Uued fonditüübid võimaldavad Eesti fondivalitsejatel paremini konkureerida teiste riikide fondivalitsejatega ja aitavad kaasa fondihalduse kui ärivaldkonna arengule.
Rahvusvahelise praktikaga kooskõlas olev regulatsioon ja konkurentsivõimelised teenuste hinnad loovad eelduse selleks, et ka välisinvestorid kaaluksid fondide asutamist Eestis. See omakorda tõstab Eestis fondihalduse ärivaldkonnaga hõivatud inimeste arvu (fonditeenuste pakkujad, audiitorid, raamatupidajad, advokaadid jne), mis avaldab suurenevate maksulaekumiste kaudu positiivset mõju ka riigieelarvele.
Uus seadus annab võimaluse asutada Eestis esmakordselt usaldusfonde ehk usaldusühingu vormis tegutsevaid fonde. Usaldusfondide asutamiseks tuleb need registreerida äriregistris ning anda nende kohta mõningast teavet finantsinspektsioonile. Usaldusfondiga kaasneb ka eraldi maksurežiim − nn maksuläbipaistvuse režiim.
Fondi maksuläbipaistvus tähendab, et fond ise ei ole maksukohustuslane ning fondi investoreid maksustatakse sama moodi nagu siis, kui nad oleksid teinud vastava investeeringu sihtettevõttesse otse, ilma fondi vahenduseta. See võimaldab saavutada neutraalse maksutulemi, sh vältida investori tulu topeltmaksustamist.
Eesti on otsustanud võtta usaldusfondi kasutusele suurendamaks oma turu atraktiivsust investorite silmis. Seni on era- ja riskikapitaliinvestorid tihtipeale valinud oma fondide asutamiseks teisi riike, kuna Eestis ei olnud usaldusfondi asutamine võimalik. Muudatusega soovitakse tuua siinne kapital Eestisse tagasi ning meelitada ligi ka välisinvestoreid. Sellist lootust annab asjaolu, et usaldusfondide potentsiaalsete investorite taust ja päritolu on väga rahvusvaheline ning ka fondi investeerimistegevus ulatub reeglina erinevatesse riikidesse.
Uue seaduse jõustumisel saab võrreldes senisega asutada lihtsamini aktsiaseltsifondi, mille peamiseks eripäraks tavalise aktsiaseltsiga on see, et tal puudub fikseeritud aktsiakapital (nn muutuva aktsiakapitaliga aktsiaseltsifond).
Võrreldes kehtiva seadusega eristatakse uue seadusega selgelt jaeinvestoritele ja professionaalsetele investoritele suunatud fondid − nn avalikud ja mitteavalikud fondid. Viimastele esitab uus seadus senisega võrreldes vähem nõudmisi, seega väheneb bürokraatia professionaalsete investorite jaoks.
Loe veel teistestki punktidest, mille osas investeerimisfondid seadusemuudatustest võidavad, rahandusministeeriumi blogist.