/nginx/o/2014/01/21/2763062t1h1ee1.jpg)
«Spetsialistil tuleks lasta üle vaadata nõukogudeaegsete paneelmajade rõdud, sest ligi tonni kaaluvad raudbetoonist paneelid võivad alla kukkudes tohutut kahju teha,» hoiatas Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger.
Paneelmajade rõdud vajavad ohtlikkuse tõttu kontrollimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistute esindajad üle Eesti kogunevad täna korteriühistute liidu foorumile, kus muu hulgas kõneldakse kortermajade amortiseerumisest tulenevatest ohtudest, vahendas ERRi veebiportaal ERRi raadiouudised.
«Vihm, külm ja aeg ning omaalgatuslikud ehitustöödki on lõhkunud paneelmajade rõdusid. Tehnilise järelevalve ameti uuringu andmetel on rõdude raudbetoonist esipiirde paneelid sageli halvas seisukorras. Selline paneel kaalub aga ligi tonni ja on alla kukkudes väga ohtlik,» ütles Õiger.
Ta tõi välja, et lodžad on tihti kinni ehitatud, inimesed hoiavad seal kola ning ühes kohas oli sinna isegi saun ehitatud, nii et neid ei saagi kontrollida.
«Mõne koha peal oli ka vale materjali kasutatud kinnituselementide puhul. Neid ei jõua mitte keegi peale inimeste endi või ühistu kontrollida. Ühistu peab inseneri välja kutsuma ja inimesed peavad oma lodžad tegema nii lahti, et neid kinnituselemente on võimalik kontrollida,» sõnas ta.
Välja tuleks vahetada ka raudbetoonist varikatused ja asendada need tänapäevase lahendusega. Vanad välisseinapaneelid ja välisplaatide kinnitused on veel üks probleemne koht, mis tuleks Õigeri sõnul kriitilise pilguga üle vaadata.
Loe täispikka lugu ERRist.