Lapselapsele nutitelefoni kinkinud vanaema hakkas saama hiigelarveid, kuigi järeltulija telefonile oli seatud limiit. Vanaema arvates telefonifirma lihtsalt ignoreeris limiiti, kuid firma kinnitusel ei saa nemad selles olukorras midagi teha.
Limiit oli 30 eurot, kuid arve tuli 180 (4)
Suve algul kinkis Galina Mihhailova lapselapsele nutitelefoni ja et end ebameeldivuste eest kaitsta, sai telefonile peale pandud limiit 30 eurot, kirjutab Den za Dnjom. Kuu aega hiljem läks naise arvelt maha suur summa.
Selle avastas naine juhuslikult ja kõige ebasobivamal hetkel. «Läksin poodi piima-leiba ostma, aga mulle öeldi, et teil pole kaardil raha. Ma elasin kolm nädalat tomateid ja kurke süües üle, isegi elektri eest jäin võlgu, kartsin, et see lülitatakse välja,» rääkis naine pisarad silmis.
Nii et juulis läks otsekorraldusega naise arvelt maha 185,48. Nagu hiljem selgus, kulutas lapselaps enamiku sellest rahast mobiilimängus raha ostmisele. Telefoni kasutamisele seatud limiit lapselast ei takistanud. Ka järgmisel kuul tuli arve suur. Naine haaras rinnust, kui nägi augustikuu arvet – 163 eurot, millest 146,03 olid interneti kasutamise eest. Pensionär otsustas lapse telefoni viia teise firmasse ja lasi interneti välja lülitada, kuid ei saa siiani aru, miks Tele2 lasi lapsel kaks korda ületada telefoni kasutamisele seatud limiiti.
«Antud juhul lõi kliendi lapselaps endale Google Play e-poes konto ning hakkas sealt mobiiltelefoniga ostma mängudega seotud tasulisi sisuteenuseid. Täpsemalt mängis lapselaps mängu Growtopia ning sooritas seal mängusiseseid oste,» selgitas Tele2 pressiesindaja Egle Merbach. Selliste ostude puhul ei osta klient teenust mitte Tele2-lt, vaid otse teenusepakkuja ehk Google'i käest.
«Seega on Tele2 Google Play e-poest tehtud ostude puhul vaid arvelduse vahendaja ja antud juhul peaks klient ostude vaidlustamiseks võtma ise ühendust Google'iga,» soovitas Merbach. Tekkinud situatsiooni võib tema sõnul võrrelda olukorraga, kus lapselaps oleks saanud enda kätte vanaema pangakaardi ja ostnud selle eest poest näiteks videomängu. «Mängu tagastamiseks tuleks pöörduda sel juhul otse poe poole, mitte panga poole, mille väljastatud pangakaardiga ost sooritati, kuna pank on siinkohal ainult arvelduskanal,» ütles Merbach.
Ta lisas, et kliendile vastu tulles on Tele2 teda abistanud Google'iga suhtlemisel ja ostude eest raha tagasi palumisel. «Kuna suhtlemine Google'iga on aeganõudev, oleme heatahtlikkusest pakkunud kliendile erandkorras võimalust, et tagastame talle niikauaks ise vaidlustatud ostusumma, kui ta esitab meile vastavate ostude tõendid. Seega oleme kliendile enda poolt igakülgselt vastu tulnud ja teda abistanud,» ütles Merbach.
Ta soovitas klientidel olla Google Playst tasuliste sisuteenuste tellimisel tähelepanelik, sest Google ei ole kohustatud ostude eest raha tagastama, kuna kliendi tellitud teenused on juba tarbitud. Samamoodi, nagu arvutimängude pood ei ole kohustatud juba kasutatud arvutimängu tagasi võtma. «Kui vanaema soovib oma lapse oste Google Play e-poest lõplikult piirata, saab ta määrata parooli, mis on ostu sooritamiseks vajalik. Kui lapselaps parooli ei tea, ei ole võimalik ostu iseseisvalt sooritada,» rääkis Merbach.
Tele2 esindaja selgitas, et krediidilimiit on kehtestatud rahaline piirsumma, mille ületamisel võib Tele2 piirata kliendile teenuste osutamist. «Üldjuhul teavitame klienti limiidi täitumisest etteruttavalt 75 protsendi ning seejärel juba 100 protsendi täitumisel. Paraku ei toimu krediidilimiidi jälgimine reaalajas,» tunnistas Tele2 pressiesindaja. Limiidi täitumist mõõdetakse kord 24 tunni jooksul, mistõttu on Tele2-l õigus jätkata krediidilimiidi ületamisel teenuste osutamist, kui limiidi ületamine toimub kahe limiidikontrolli vahepeal. Kehtestatud krediidilimiidi arvestusse ei lähe tasulised sisuteenused, näiteks Google Play vahendusel tehtud ostud. Ta lisas, et krediidilimiidi kehtestamine ei ole Tele2-s tasuline teenus.
Pressiesindaja sõnul on see klient tellinud oma telefoniarved Tele2 iseteenindusse ning maksab Tele2 arveid internetipangas e-arve püsimakselepinguga, seega läheb igakuine telefoniarve tema kontolt otsekorraldusega maha. Arve suurusega saab inimene tutvuda nii iseteeninduses kui oma internetipangas.
Kuna ostjaks oli Galina lapselaps, siis andmed ostu kohta saadeti tema Gmaili kontole. Ilmselt luiskas poiss mängu ostes oma vanuse kohta, sest muidu poleks ta saanud mängu endale soetada. Nüüd on vaja Google’ile tõestada, et ostja on kõigest kümneaastane ja selleks kulub aega.