/nginx/o/2016/09/25/5882513t1hea21.jpg)
Asjaolu, et kaugelt üle poole internetiliiklusest käib täna nutiseadmetes on ilmne signaal sellest, et klienditeenindus peab igas valdkonnas suuremas osas kolima inimese taskus olevasse äppi ning paljud seadused kaotavad uutes oludes oma mõtte, leiab riigikogu majanduskomisjoni liige Kalle Palling.
Pallingu sõnul on tehnoloogia kiire areng pannud seadusandjaid ümber vaatama seaduste muutmise, väljatöötamise ja analüüsi tempot. «Seal, kus turutõrge on ilmne ja tarbijad saaksid paremat teenuse odavama hinnaga, peavad seadused ajaga kaasas käima,» ütles Kalle Palling Postimehele.
Pallingu hinnangul kaotab arenev tehnoloogia ka kohati vajaduse paljude seadusesätete järele, kuna tarbijad saavad uutes oludes juba ise teenuste täitmist ja kvaliteeti hinnata. Näitena tõi ta Taxify ja Uberi, kus tarbijail tuleb möödapääsmatult anda pärast igast sõitu tagasisidet. Lisaks muidugi Airbnb ja Booking.com kasutajate ülevaated.
«Kasutajate vahetu tagasiside on kordades efektiivsem kvaliteedi garantii, kui mõne inspektori kaks aastat tagasi väljastatud luba,» arvas Palling.
Mis puutub uue ja vana majanduse vahekorda, siis leidis Palling, et parim retsept nn vanadele tegijatele on hoida oma ärimudel kaasaegsena ja muuta vajadusel suhtumist klienti. Konkurents on see, mis aitab tagada, et keegi muutu oma klintide osas laisaks.
«Oleks ekslik arvata, et uus majandus hävitab või asendab vana. Vastupidi, nad täiendavad teineteist. Digitaliseerumisega seotud muutused ja konkurents aitavad isegi rohkem neid teenusepakkujaid, kes täna turul tegutsevad. Seda muidugi juhul kui nad muutustega kaasas käivad,» ütles Kalle Palling.
«Suurepärane värske näide siitsamast Eestist on pensioniühistu Tuleva, mille mõju tunneme juba enne selle pensionifondiks saamist, sest turul olevate fondide haldustasud langevad ja teisedki pakkujad lansseerivad indeksfondide,» tõi Palling näite.
Postimees kirjutas täna, et ka Euroopa Liidu ja ühtlasi Eesti kindlustusseadused on ajale tõsiselt jalgu jäänud, sest nõuavad vaatamata e-teenuste meeletule arengule ja inimeste eelistustele asjaajamist leti ääres, leiavad kindlustusandjad.
Kindlustustooteid müüakse juba mõnda aega järjest enam veebis, mitte nagu vanasti, kindlustusseltsi kontoris, kus maakler suhtleb kliendiga üle leti. Euroopa, sh Eesti kindlustusreeglid aga eeldavad endiselt maakleri ja kindlustuse ostja kohtumist silmast silma.
«Üha enam on tunda, et lõhe regulatsiooni ja tarbijate ootuste vahel kasvab,» ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse.
Jesse sõnul saabub Brüsselist iga natukese aja tagant uus pakk nõudeid, mida kindlustuse müüjad klientidega suheldes arvestama peavad. Samas liiguvad kliendid üha enam kiiretesse elektroonilistesse kanalitesse, kus kliendi nõustamine ja tema tegeliku kindlustusvajaduse tuvastamine on keerulisem.