Afganistan ootab konverentsilt arenguabi 3 miljardit dollarit aastas

Afganistan Foto: SCANPIX

Afganistani juhid taotlevad 4.-5. oktoobrini Brüsselis kestval konverentsilt rahvusvaheliselt kogukonnalt arenguabi 3 miljardit dollarit (2,67 miljardit eurot) aastas.

Afganistan saab aastas umbes 5 miljardit dollarit (4,45 miljardit eurot). Enamik sellest tuleb Ühendriikidelt ning rahaga tasutakse peamiselt kaitsekulutusi. Eelmisel doonorikonverentsil 2012. aastal lubati Afganistanile arenguabi 4 miljardit dollarit (3,56 miljardit eurot) aastas.

Konverentsi võõrustavad ühiselt Kabul ja Euroopa Liit. Sellele oodatakse esindajaid üle 70 riigist ning 30 rahvusvahelisest agentuurist ja valitsusvälisest organisatsioonist. Afganistani esindavad konverentsil president Ashraf Ghani ja peaminister Abdullah Abdullah.

Afganistani räsib juba aastakümneid relvakonflikt. 15 aastat kestnud USA ja NATO interventsiooni tipphetkel voolas riiki miljardeid dollareid, mis moonutas riigi majandust ja tekitas kahekohalise arvuga majanduskasvu. Pärast üksuste lahkumise algust 2014. aastal hakkasid riigist kas lahkuma või oma sealseid operatsioone koomale tõmbama ka paljud abitöötajad ja -organisatsioonid. Sellest saamatajäänud tulu viis Afganistani majanduse kokkuvarisemise äärele.

Ametnike hinnangul on riigi töötuse määr kuni 50 protsenti. Võitlus islamiliikumisega Taliban halvendab riigi julgeolekuolukorda, mis omakorda peletab potentsiaalseid investoreid eemale olulistest majandussektoritest nagu kaevandamine ja taristuinvesteeringud. Lisaks lahkuvad noored afganistanlased Afganistani kehva majandusolukorra tõttu välismaale.

USA eriesindaja Afganistanis ja Pakistanis Richard Olson ütles möödunud nädalal, et umbes 70 protsenti Afganistani eelarvest tuleb doonoritelt. Olsoni sõnul oodatakse konverentsilt, et riigid lubavad eraldada Afganistanile kolm miljardit dollarit aastas kuni 2020. aasta lõpuni.

Enamik riigi 30 miljonist elanikust on kirjaoskamatud talupojad. Afganistanis on keskmine aastapalk tuhat dollarit (890 eurot).