Kindlustusseadused on ajast ja arust
3. oktoober 2016, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu ja ühtlasi Eesti kindlustusseadused on ajale tõsiselt jalgu jäänud, sest nõuavad vaatamata e-teenuste meeletule arengule ja inimeste eelistustele asjaajamist leti ääres, leiavad kindlustusandjad.
Kindlustustooteid müüakse juba mõnda aega järjest enam veebis, mitte nagu vanasti, kindlustusseltsi kontoris, kus maakler suhtleb kliendiga üle leti. Euroopa, sh Eesti kindlustusreeglid aga eeldavad endiselt maakleri ja kindlustuse ostja kohtumist silmast silma.
«Üha enam on tunda, et lõhe regulatsiooni ja tarbijate ootuste vahel kasvab,» ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse.
Klient ei tule enam kontorisse
«Meie sihtrühm on millenniumipõlvkond, kes kontrollib oma nutitelefoni keskmiselt üle 150 korra päevas.»
Jesse sõnul saabub Brüsselist iga natukese aja tagant uus pakk nõudeid, mida kindlustuse müüjad klientidega suheldes arvestama peavad. Samas liiguvad kliendid üha enam kiiretesse elektroonilistesse kanalitesse, kus kliendi nõustamine ja tema tegeliku kindlustusvajaduse tuvastamine on keerulisem.
«Sellega kaasneb õigusrisk nii kindlustusandjale kui ka kliendile, kuid see on uus reaalsus, millega kõik peame arvestama ja kohanema. Saatuse irooniana lähtub regulatsioon enamasti endiselt arusaamast, et kliendid ja teenusepakkuja kohtuvad leti juures, esitavad vastastikku küsimusi ja vahetavad pabereid,» sõnas Jesse.
Nii pole see enam aga juba mõnda aega, kuid reeglid muutust ei tunnista. «Millal regulatsioon elule järele jõuab, ei oska ma paraku ütelda,» lisas ta.
Just eelmisel nädalal tuli Eestis välja uus mobiilirakendus, mis pakub täies ulatuses elektroonilist kindlustusteenindust. Selle looja on eestlaste idufirma INZMO ja koostööpartner Gjensidige kindlustus.
Uus põlvkond ostab telefoni abil
«Paljudes arenenud riikides soetatakse kindlustuspoliis endiselt kindlustusmaakleri vahendusel kas kindlustusseltsi kontoris või telefoni või faksi teel,» iseloomustas Euroopa kindlustusturgu INZMO tegevjuht ja kaasasutaja Meeri Klausen.
Ta nentis, et oma vara kindlustamisel ainuüksi hinnapäringule vastuse saamine võtab tihtipeale aega mitu päeva, alles paari nädala pärast jõutakse kindlustuspoliisi sõlmimiseni.
«Meie sihtrühm on millenniumipõlvkond, kes kontrollib oma nutitelefoni keskmiselt üle 150 korra päevas, ning 72 protsenti neist eelistab osta mobiiliga. Seetõttu on kindlustusseltsidel viimane aeg pakkuda kindlustust mobiilirakenduste kaudu, nagu pangad pakuvad oma teenuseid,» ütles Klausen.
INZMO ja Gjensidige otsustasid töötada välja nüüdisaegse kindlustuslahenduse, millega soetada kindlustus nutitelefonis mõne klikiga. Äppi kasutades saab kindlustada auto, mootor- või jalgratta, elektroonika või puhkusereisi. Kindlustusäpi abil saab samuti teatada kahjujuhtumist.
Lisaks poliisi ostmise väga kiireks tegemisele muudavad äpid kindlustamise soodsamaks – hinnanguliselt 45 protsenti poliisi hinnast kulub müügi- ja administreerimiskulu ning kindlustuspettustega seonduva kulu katmiseks.
Veebiski saab reegleid täita
Finantsinspektsioon kindlustajate kriitikaga nõus ei ole ja leiab, et elektroonilist asjaajamist ei keela ka praegused seadused ja normid.
«Usume, et nii kindlustusseltsidel kui ka vahendajatel on võimalik nõudeid täita ka elektroonilistes müügikanalites,» tõdes inspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
Tema sõnul pole teenuse müük elektroonilistes kanalites midagi kindlustussektorile ainuomast, samaga on pidanud kohanema muugi finantsteenus.
Euroopa Liidu kindlustuse müügireeglistik aga uuenes äsja, kui kehtima hakkas uus direktiiv. Seetõttu ei ennusta inspektsioon Euroopa Liidu kindlustusõiguses lähiajal põhimõttelisi muudatusi.