/nginx/o/2016/05/09/5359557t1heaf1.jpg)
Keskkonnainspektsiooni korraldatud vanarehvide taaskasutuse hankekonkursil tunnistati edukaks AS-i Ragn-Sells pakkumus, kuid hankel osalenud Paikre OÜ vaidlustas otsuse, mille peale otsustas inspektsioon hanke peatada.
Keskkonnainspektsioon peatas vanarehvide käitlemise hanke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigihangete seaduse järgi on võimalik hankekomisjoni otsust kümne päeva jooksul vaidlustada ja praegusel juhul seda ka tehti. Seega ei saa alustada [rehvide likvideerimise] asendustäitmisega enne, kui kaebus on lahendatud ja hanke tulemused lõplikult selged,» märkis keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.
Asendustäitmine tähendab seda, et riik korraldab Tartumaal Raadil ja Reolas ning Harjumaal Lool olevate rehvihunnikute taaskasutusse suunamise ja nõuab ettevõtetelt tehtud kulud tagasi. Asendustäitmise läbiviija leidmiseks korraldaski keskkonnainspektsioon sel suvel riigihanke, kus osales Paikre ja Ragn-Sells.
«Asendustäitmist kui karmimat sunnimeedet tuleb rakendada seetõttu, et Raadil, Reolas ja Lool olevate rehvihunnikute käitlejad Rubronic, Nordline Baltic ja Kummimatid ei ole endale võetud kohustust vanarehvid taaskasutada täitnud,» lisas Volkov.
Varasemad ettevõtete suhtes rakendatud sanktsioonid ehk trahvid, ettekirjutused ja sunniraha ei ole oodatud tulemust andnud, rääkis ta.
Asendustäitmise esimeseks etapiks on riik eraldanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kaudu 300 000 eurot.
Eestis kehtib tootjavastutuse põhimõte, mille järgi vastutavad rehvide tootjad – nii valmistajad kui maaletoojad – rehvide eest kuni nende lõpliku käitlemiseni. Tootjad võivad oma kohustused üle anda tootjavastutusorganisatsioonidele, mis peavad organiseerima rehvide kogumise ja käitlemise. Eestis on selliseid organisatsioone kaks: MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus.
Vanarehvide probleem on tekkinud mitme kokkulangevuse tõttu. Inspektsiooni sõnul on peamised põhjused on rehvide piiratud käitlemisvõimalused Eestis, teatud osa rehvide sissevedu ilma taaskasutustasu maksmata ja vanarehvide liiga madal taaskasutushind, mis ei kata käitlemise kulusid.