Ehkki viimaste aastate jooksul on Eesti riigi reserv vähenenud sadade miljonite eurode võrra, on tänavu taas rohkem kõrvale pandud. Ekspertide hinnangul peaks Eesti aga veelgi rohkem raha reservi jätma, et tulla toime tulevaste kriisidega.
Tellijale
Riik lisab sukasäärde ettevaatlikult (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus otsustas jätta töötuskindlustusmakse määra tuleval aastal samale tasemele (2,4 protsenti, millest töötaja maksab 1,6 ja tööandja 0,8 protsenti), kuigi töötukassa reserv on juba ülisuur. Kui veel 2009. aastal oli reservis 132 miljonit eurot, siis augusti lõpus ulatus töötukassa tagavara juba 698 miljonini.
Töötukassa vara moodustab aga lõviosa riigi likviidsusreservist. Likviidsusreservi moodustab riigi finantsvara, aga ka haigekassa, mitme sihtasutuse ning näiteks Väärtpaberikeskuse raha. Juunis oli riigi likviidsusreservis 829 miljonit eurot, mis tähendab, et poole aastaga on reservi lisandunud üle 80 miljoni.
Märksõnad
- Aivar Sõerd
- eelarvestrateegia
- Eesti
- euroopa stabiilsusmehhanism
- haigekassa
- Heido Vitsur
- intressid
- laenuturg
- likviidsus
- rahandusministeerium
- reservid
- riigi reservid
- riigieelarve
- riigikassa
- riigikogu
- sisemajanduse kogutoodang
- stabiilsusmehhanism
- stabiliseerimisreserv
- tööandja
- töötukassa
- töötukassa reservid
- töötuskindlustusmakse
- töötuskindlustusmakse määr
- vitsur