/nginx/o/2016/05/19/5406065t1hd6b4.jpg)
Kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks, et soetada tüüpkorter magalapiirkonnas või mõnes uusarenduses kulub keskmise sissetulekuga Tallinna elanikul ligi kolm aastat, selgus SEB analüüsist.
Pank: Tallinna elanikul kulub kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks ligi kolm aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB eluaseme ostujõu indeksi arvutamisel võeti seekord eraldi vaatluse alla ka aeg, mis kulub kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks. 20-protsendilise sissemakse kokkusaamiseks, et soetada 40-ruutmeetrise tüüpkorter kulub keskmise sissetulekuga Tallinna elanikul veidi alla kolme aasta, Riia elanikul natuke üle kahe ning Vilniuse elanikul üle kolme aasta. Uute korterite puhul kulub 20-protsendilise sissemakse kogumiseks Tallinnas üle kolme aasta, mõlemas lõunanaabrite pealinnas aga üle nelja aasta. Arvutus põhineb eeldusel, et leibkond säästab 30 protsenti tuludest.
2016. aasta teises kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik endale lubada 27,9-ruutmeetrise uue korteri, mis on võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga 1,9 ruutmeetrit rohkem. Keskmist palka saaval Vilniuse elanikul oli võimalik soetada 29,5-ruutmeetrine uus korter ehk 0,3 ruutmeetri võrra suurem kui 2015. aastal.
«Uue eluaseme ostujõu indeks vähenes Tallinnas aastaga 0,8 ruutmeetri võrra – 37 ruutmeetrile, kuid hoolimata langusest sai keskmise sissetulekuga pealinna elanik endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada 9,1 ruutmeetrit avarama tüüpkorteri kui Riia elanik ja 7,5 ruutmeetrit suurema kui Vilniuse elanik,» kommenteeris jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.
SEB eluaseme ostujõu indeks korterite soetamiseks magalapiirkondades kasvas teises kvartalis Tallinnas ja Riias, kuid Vilniuses indeksi väärtus kahanes veidi võrreldes esimese kvartaliga. 2016. aasta teises kvartalis sai keskmist palka teeniv Riia elanik soetada endale magalapiirkonnas 52,2 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri, Tallinna ja Vilniuse elanik aga vastavalt 42,8-ruutmeetrise ja 41,3-ruutmeetrise elamispinna. Järelturu korterite hinnad tõusid kõigis kolmes Balti riigis - Vilniuses ja Riias tõusid korterite hinnad reaalpalga kasvust kiiremini. Kuid Tallinnas oli sissetulekute kasv teises kvartalis võrreldes korterite hinnatõusuga kiirem, mida põhjustas peamiselt sesoonne sissetulekute kasv.
«Muudatused eluaseme ostujõu indeksis on tugevalt seotud keskmise kodulaenu intressiga, mis püsib kõigis kolmes riigis madalal tasemel. Tänavu aasta teise kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus - 2,06 protsenti, Eestis oli see 2,60 ja Lätis 3,28 protsenti,» lisas Sepp.