Britid üritavad Eesti euroametnikele külje alla pugeda

Euroopa Liit. Foto: PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Väljaande Politico andmetel on Suurbritannia alustanud kulisside taga diplomaatilist pingutust, et mõjutada Brexiti-kõneluste ajal Euroopa Liidu (EL) asjaajamist. Teiste seas on sihikule võetud ka Eesti euroametnikud.  

Teatavasti loobus Ühendkuningriik mõnda aega pärast juuni lõpus toimunud rahvahääletust, millega otsustati EList välja astuda, olemast ühenduse eesistuja, sest osa liikmesmaade arvates oleks olnud ebasobiv, kui liidu poliitilist agendat määrab riik, kes ei soovi ühenduses enam olla. Suurbritannia planeeritud eesistumine pidi toimuma 2017. aasta teises pooles.

Nüüd on aga ilmsiks tulnud, et üsna pea pärast juunikuist referendumit hakkasid britid tegema pakkumisi Maltale ja Eestile, kes on ELi eesistujad vastavalt 2017. aasta esimeses ja teises pooles. Politico andmetel on mõlema väikeriigi ametnikud öelnud, et Briti diplomaadid on teinud nende seas agressiivset kihutustööd, pakkudes personali, kes aitaks Maltal ja Eestil eesistumiseks vajalikke dokumente ette valmistada.

Malta olevat aga juba võtnud seisukoha, et nemad end mõjutada ei lase ning loobuvad brittide pakutud abist.

Ehkki see, kui liikmesriigid üksteist enne eesistumist abistavad, pole ELis midagi ebatavalist, on Brexitist tuleneva poliitilise ebakindluse tingimustes mitme liikmesmaa diplomaadid löönud häirekella, et brittide käitumine viitab nende soovile mõjutada ELi asjaajamist Brexiti-kõneluste ajal, mis tõotavad nagunii keerukaks kujuneda.

ELi nõukogu pressiesindaja väitel ei saa nõukogu aga brittide praktikat takistada. Seega on see Eesti ja Malta enda asi, kas riigid soovivad Ühendkuningriigi abi vastu võtta või mitte.

Britid pole siiani esitanud ametlikku EList lahkumise avaldust, mida tuntakse artikkel 50 nime all. ELi ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles aga hiljuti, et ühenduse ootab artikli 50 käivitamist brittide poolt järgmise aasta alguses.

Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures Matti Maasikas avaldas täna päeval Twitteris arvamust, et artiklis kirjeldatu on täiesti tavaline praktika ning brittide käitumist ei saa tõlgendada agressiivse lähenemisena, nagu Politico artiklis väidetakse.  

The UK offer is quite a common practice and is not aggressive courting, contrary to what the article claims. https://t.co/FewBXFX53w

— Matti Maasikas (@MattiMaasikas) September 29, 2016