Rehviliit lõpetab rehvide taaskasutamise suunaga

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik nõuab tulevikus suurtelt rehvitootjatelt audiitorkontrolli.
Riik nõuab tulevikus suurtelt rehvitootjatelt audiitorkontrolli. Foto: Liis Treimann / Postimees

Rehviliidu üldkoosolek otsustas täna kiita heaks juhatuse otsuse, mille kohaselt lõpetab Eesti peamine vanarehve koguv ja taaskasutusse suunav tootjavastutusorganisatsioon oma tegevuse.

«See hetk on nüüd käes, kus Rehviliit lõpetab tegevuse tootjavastutusorganistasioonina. Me oleme kümne aasta jooksul taaskasutanud 60 000 tonni vanu rehve ning see jääb Rehviliidu liikmete panuseks Eesti keskkonna säästmisesse,» ütles rehviliidu juht Kaur Kuurme.

Tema sõnul on hoiatatud ja vanarehvide vastuvõttu piiratud juba küllalt, kuid ühel hetkel saabub punkt, kust enam edasi minna ei saa, teatas organisatsioon. Rehviliit säilub tavapärase mittetulundusühinguna ning tegeleb edaspidi ainult liikmete huvide esindamise, rehvituru olukorra arendamise ja liiklusohutuse alaste tegevustega.

«Samuti on rehviliidul plaanis jätkata tegevust tänase juhatuse koosseisuga kuni taaskasutusse on suudetud suunata tänane vanarehvide laojääk, mis on orienteeruvalt 5000 tonni. Vajalik finantsreserv on liidul tänu õigeaegselt tehtud rahaeraldistele suuremalt jaolt olemas,» lisas Kuurme.

Eesti rehviliit oleks võinud kaaluda tegevuse jätkamist ja süsteemsete probleemide lahendamise ootamist, juhul kui oleks õnnestunud leida kasvõi ajutine vaheladu pealetulevate rehvide hoiustamiseks, kuid paraku takerdusid kõik variandid pikemaajalisse bürokraatiasse või siis majanduslikult liiga kallite lahenduste taha, nendib liidu juht.

Tema sõnul loodeti küll viimase hetkeni, et liit saab jätkata tegutsemist tootjavastutusorganistatsioonina, ent hetkeseis seda lihtsalt ei võimalda. «Viimase poole aasta jooksul on rehvisüsteemi puuduste lahendamisel asjad vaikselt liikuma hakanud ja tänan keskkonnaministeeriumit selle koostöö eest, mis on viimase kuue kuu jooksul tehtud,» lausus Kuurme.

Samas nendib ta, et kahjuks jäi ministeerium rehvivaldkonna struktuursete probleemide lahendamisega vähemalt kolm aastat hiljaks. «Loodetavasti saab süsteem kunagi taas jalad alla. Samas on kohe algamas rehvivahetushooaeg,» märkis Kuurme.

Ainsa tootjavastutusorganisatsioonina jääb nüüd tegutsema MTÜ Rehviringlus, kellega on võimalik tootjatel tootjavastutusleping sõlmida ning lõpptarbijatel võimalik nende kogumisvõrku rehve tasuta üle anda.

--

Pomerants: selgus on hea, vastutus ei kao

Saime täna teate, et MTÜ Rehviliit on otsustanud tegevuse lõpetada. Kahju, et olukord selleni eskaleerus, kuid probleemi tunnistamine ja selguse loomine on igal juhul samm edasi. Rõhutan aga, et MTÜ Rehviliidu tegevuse lõpetamisest hoolimata tuleb neil täita kohustused oma  klientide ees ning kogutud vanarehvid käidelda. Samuti ei kao Eestis juba olevate vanarehvihunnikute osas MTÜ Rehviliiduga seotud olnud tootjate vastutus. Vanarehve saab jätkuvalt ära anda nii MTÜ Rehviringluse kogumispunktidesse, kui ka jäätmejaamadesse, milledes on vanarehvid vastu võetavate jäätmeliikidena kirjas.

Toimival vanarehvi kogumise süsteemil on kaks kriitilise tähtsusega nn võtmekohta: esiteks peab taaskasutustasu suurus olema selline, mille eest saab vanarehvid ka päriselt käideldud, mitte vaid vaheladustusplatsidele viidud. Täna küsivad rehviorganisatsioonid rehvitootjatelt vanarehvide taaskasutuse tasu 55-75 eurot tonni kohta, Soomes on sama summa ligi 200 eurot, ka Keskkonnainspektsiooni vanarehvide käitlemise hankes kujunes vanarehvide käitlemise tonni hinnaks ligi 150 eurot. Siin saab tuua paralleelina Eesti piimandussektori, ehk näide sellest, mis juhtub kui tootel ei ole õige hind. Ministeeriumil ei ole võimalik siin otseselt sekkuda. Teine võtmekoht on käitlusvõimaluste piiratus Eestis, mille osas on jää liikuma hakanud, tuues näiteks rehvihakke kasutamise katsetamise õlitootmises.

Kolmas oluline komponent on aga järelevalve ning asjaolu, et Eestisse tuuakse ka rehve, millelt taaskasutustasu ei maksta. Hinnanguliselt võib see olla ligi 8% turust, mis kahtlemata tekitab ebaausat konkurentsi. Oleme ses osas ka ise peeglisse vaadanud ning Keskkonnainspektsioon on tänavu vanarehvidega seonduva võtnud teravdatud tähelepanu alla, et tagada reeglite täitmine ning vajadusel rakendada selleks riiklikku sundi.  Tuleb tunnistada, et varasemad ettekirjutused ning leebemad sunnivahendid (sunniraha) ei ole aga kõikidel juhtudel oodatud tulemust andnud, mistõttu on Keskkonnainspektsioon lähiajal rakendamas karmimat sunnivahendit - asendustäitmist. See tähendab, et riik korraldab ettekirjutuste täitmise kohustatud subjektide eest ise ära, nõudes kulud hiljem sisse.

Tulles aga nüüd tänase teate juurde tagasi. Olukorras, kus MTÜ Rehviliit on otsustanud tegevuse lõpetada, on temaga liitunud ettevõtetel kolm võimalust: täita vanarehvide kogumise ja käitlemise nõudeid individuaalselt, luua täiesti uus tootjavastutusorganisatsioon või liituda olemasoleva tootjavastutusorganisatsiooniga. Esimene variant oleks tootjatele ilmsesti ülemäära kulukas ning teine variant võtab aega. Seega kõige kiirem variant seadust täita olekski tootjatel liituda olemasoleva tootjavastutusorganisatsiooniga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles