Kindlustused: tankuri lõhkumine on igapäevane nähtus

Foto: SCANPIX

Hajameelseid autojuhte leidub Eestis ohtralt, sest bensiinijaamast minema sõitmist, tankimispüstol alles paagis rippumas, tuleb sageli ette. Halvemal juhul võib see maksma minna tuhandeid eurosid.

Nii Neste kui Alexela esindajad tõdesid, et juhtumeid, mil klient unustab tanklast ära sõites püstoli paaki, tuleb ette mitmeid kordi kuus. Sellisel juhul peab klient tanklat koheselt teavitama ja täpsustama juhtumi asjaolusid.

Kindlustus korvab kahjud

«Kuna tegemist on liiklusvahendiga seotud õnnetusjuhtumiga, käsitletakse seda kui liikluskahjut ning sellega tegeleb liikluskindlustus. Kui klient lahkub sündmuskohalt õnnetusest teavitamata, korvab kahju kütusemüüjale kindlustus ja nõuab selle sisse kahju tekitanult,» selgitas Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste.

Alexela kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste lisas, et paraku pole harvad ka olukorrad, mil klient juhtumist neid ei teavita. «Sellisel juhul oleme sunnitud pöörduma esmalt politsei poole kahjutekitaja selgeks tegemiseks ning kindlustusseltsil tekib õigus regressi korras kahjuhüvitis isikult välja nõuda. Kuna kõik tanklad on varustatud videovalvega, pole autojuhi selgeks tegemine keeruline ülesanne,» rääkis ta.

Swedbanki sõidukikindlustuse valdkonnajuht Kristjan Ahven märkis, et juhul kui autojuht ei märka paagis olevat püstolit enne kui kodus, on tõepoolest üsna levinud eksiarvamus, et sel juhul võib kahjuteate esitamata jätta. «Kindlasti tuleb ka sel juhul informeerida oma kindlustusandjat.»

Sülluste lisas, et Neste tankurite püstolid on varustatud spetsiaalsete kaitseklappidega ning reeglina ei teki õnnetusest keskkonnale kahju, kuid tanklale tekitatav materiaalne kahju sõltub suuresti juhtumi iseloomust.

«Julgustame kliente püstoliga ärasõidust meid alati teavitama, see lihtsustab menetlust ning aeg-ajalt võtame ka väiksemad kahjud enda kanda. Juhtumist teatamata jätmine võib ohustada järgmisi tankima tulnud kliente,» rõhutas ta.

Igapäevane õnnetusjuhtum

Ka IF kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss mainis, et  tankimispüstoli paaki unustamise juhtumid on igapäevased ning ühe juhtumi eest hüvitab kindlustus tanklale keskeltläbi 650 eurot, mistõttu pole selline hajameelsus üldse harv nähtus. Möödunud aastal teatasid IFi kliendid kütusetankuri kahjustamisest 163 korral.

PZU Kindlustuse kasko- ja liikluskahjude grupijuht Jaanus Tanne lisas, et sellistest kahjudest teavitatakse neid samuti pea iga nädal ning purunenud voolikuid ja kaitseklappe hüvitatakse sagedasti. Mullu oli PZU Kindlustuses tankuri kahjustumisega seonduvaid juhtumeid 112, hüvitisi maksti kokku summas 31 330 eurot. Keskmine hüvitise summa oli 280 eurot ja suurim 1590 eurot.

Kehva õnne korral läheb kalliks maksma

Kuigi enamasti on tankuri kahjustamise näol tegu liikluskahjuga, siis märkis Tanne, et esineb ka juhtumeid, mis käivad kaskokindlustuse all. «Kaskokindlustuse  alla käivad sellised kahjud siis, kui kahjustus tekib sõidukile ja sõidukit on vaja remontida. Üldiselt aga tankurit paaki unustades sõidukile viga ei teki, kuna voolik, mis vastu autot lendub, üldjuhul sõidukit ei kahjusta,» selgitas ta.

Tanne kogemuse põhjal jääb tankuriga minema sõitmise kahju tavaliselt 100-200 euro vahele ning piisab vaid tankuri kaitseklapi vahetamisest, kuid kui lendav voolik või püstol midagi muud kahjustab (näiteks tankurit ennast), võib kahju küündida üle 1000 euro.

Seesam kindlustuse sõidukikindlustuse vanemkahjukäsitlejale Anti Otslale meenus mõne aasta tagune juhtum, mil juht unustas tankimispüstoli paaki, tõmbas ümber kogu tankimisautomaadi ning kahju suurus oli 11 000 eurot. «Juhtumite, kus paagist välja paiskunud püstol on kahjustanud tankerit, kahju suurus on olnud keskmiselt 700-800 eurot.»

Porss lisas, et neilgi on esinenud juhtumeid, kus tuleb välja vahetada kogu tankur ning siis võib kahjusumma ulatuda samuti 10 000 euroni. Ta rõhutas, et sõidu alustamine ajal, mil tankimispüstol on paagis, on ohtlik lähedalseisvatele inimestele, kuna kütusevoolik tõmmatakse enne selle purunemist väga suure pinge alla. Seega tuleks alati enne tanklast liikuma hakkamist küljepeeglist kontrollida, ega tankimispüstol paaki ei ununenud.

Mida teha, kui õnnetus siiski juhtub?

• Toimunud liiklusõnnetus tuleb sündmuskohal vormistada - tuleb täita teade liiklusõnnetusest ja anda see tanklatöötajale.
• Kui blanketti käepärast ei ole, tuleks pöörduda tankla infoletti ja rääkida lugu ära ning tanklatöötajad aitavad juhtumi vormistamisel. Peale vormistamist tuleb kõik dokumendid edastada kindlustusseltsi.
• Kui tegemist on automaattanklaga, tuleks koheselt juhtumist teavitada tankla infoliini ja kindlustusseltsi.
• Samuti tuleks teavitada politseid, kui tankla infoliinile teavitamine tulemust ei anna, sest LS § 169 (5) sätestab: Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt nende korraldusele.
• Kui politseid ega tanklat ei teavitata, avastab tankla omanik varsti katkise tankuri, tuvastab kaamerast kahju tekitaja ning teeb politseisse avalduse ja politsei teeb kahju põhjustajale trahvi sündmuskohalt lahkumise eest. Kindlustusselts saab pärast esitada tagasinõude väljamakstud hüvitise osas kahju põhjustajale, kui sündmuskohalt lahkuti ilma juhtumit vormistamata.

Allikas: PZU