/nginx/o/2010/11/18/469036t1h9d63.jpg)
Kreml üritab mätsida kinni tüli, mis on tõusnud otsuse pärast jätta Venemaa ukse taha Briti ajakirjanik. Ametliku versiooni kohaselt olevat selles osaliselt süüdi ajakirjaniku enda bürokraatlikud eksimused.
Moskva mätsib tüli Briti ajakirjaniku pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Suurbritannia ja Venemaa üritavad parasjagu oma suhteid parandada, andsid Vene võimud nädalavahetusel põhjust uue diplomaatilise tüli tekkeks, tõkestades Briti lehe Guardiani ajakirjaniku Luke Hardingi tagasipöördumise riigi territooriumile.
Harding üritas pöörduda tagasi Venemaale pärast kaks kuud kestnud eemalolekut.
Tema tõkestamise otsus pani kahe riigi suhted taas proovile. Briti välisminister William Hague helistas esmaspäeval selguse saamiseks oma Vene ametivennale Sergei Lavrovile.
Eile tuli Vene välisministeerium aga lagedale teatega, et segadus tekkinud sellest, et Harding ei võtnud novembris pärast oma ajakirjanikuviisa pikendamist välja ametlikku akrediteerimiskaarti.
Ministeerium ütles, et kui Harding nüüd vajalikud formaalsused täidab, «siis ei tule tal Venemaale sisenemisel probleeme».
Samas on aga ilmne, et teatud elemendid Vene julgeolekuaparaadis olid üritanud uksi Hardingi ees kinni panna. Viimane on Venemaad oma kirjutistes korduvalt teravalt kritiseerinud.
Moskva ametnikud ja Briti Euroopa asjade minister David Lidington kinnitasid, et tegelikult võeti Hardingilt novembris akrediteering ära – enne kui Briti Saatkond viimasel minutil sekkus ja aitas tal kuuekuulise pikenduse saada.
Lidington ütles Briti parlamentääridele, et Guardiani korrespondenti oli hoiatatud, et ta olevat «korduvalt kuritarvitanud oma ajakirjaniku-staatust, käies muuhulgas ilma loata piiritsoonides ning külastades salastatud piirkondi».
Lavrov ütles eile, et Hardingit oli üleastumiste pärast hoiatatud, kuid «me otsustasime tema viisat kuue kuu võrra pikendada».
Üks olukorraga tuttav allikas Moskvas ütles, et võib-olla andis Hardingi bürokraatlik eksimus [et ta novembris oma dokumente välja ei võtnud] julgeolekuteenistusele ettekäände ta piirilt tagasi saata.
Guardian ütles, et Vene välisministeeriumi avaldus «lõi neid pahviks».
«Kui inimene kiirkorras töö asjus Londonisse sõidab ja pressikaart välja võtmata jääb, ei ole see küll ilmselt piisav põhjus, et ta piirilt tagasi saata.» ütles ajaleht.
Harding ja Guardian on viidanud võimalusele, et teda võidi tõkestada töö tõttu WikiLeaksi paljastustega, milles anti hävitav hinnang Putini Venemaale. «Mu kirjutised on juba mõnda aega venelastele vastumeelt olnud. Aga WikiLeaks oli vist viimane piisk karikas,» ütles ajakirjanik.
Igal juhul on tüli ilmekaks näiteks sellest, kuivõrd närvilised ja haprad Suurbritannia suhted Venemaaga tegelikult on.
Mis on omakorda teravaks kontrastiks Moskva sidemetele Pariisi ja Berliiniga, mis on viimasel ajal soojenenud.
Briti peaminister David Cameron peaks tänavu Venemaad külastama. See oleks esimene peaministri tasandil visiit Venemaale alates aastast 2006.
Oma külaskäiguga üritab Cameron parandada suhteid, mis said hoobi seoses ¬endise KGB ohvitseri Aleksander Litvinenko tapmisega Londonis. Üldlevinud arvamus on, et Litvinenko mõrvati Vene valitsuse tellimusel.
Copyright The Financial Times Limited 2011.