Eelarvenõukogu: majanduskasvu kärpimisest hoolimata püsib maksulaekumine hea

Selle taga, et majanduskasvu aeglusest hoolimata püsib maksude laekumine heal tasemel, on kindlasti oma osa ka maksu- ja tolliameti tõhusamal tööl. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvise majandusprognoosi järgi kujuneb Eesti majanduskasv lähiajal varem prognoositust väiksemaks ning kasvab sel aastal 1,3 protsenti ja 2017. aastal 2,5 protsenti. Allapoole on korrigeeritud nii SKP tegelikku kui ka potentsiaalset taset, aga ka hinnakasvu. Eelarvenõukogu hinnangul on see kooskõlas Eesti majanduskeskkonnas toimunud muutustega.

Majanduskasvu kiirenemine sõltub rahandusministeeriumi hinnangul eeskätt väliskeskkonnast ja sisaldab eeldusi, et prognoosiperioodi lõpus kasvab Eesti kaubanduspartnerite import nende majanduskasvust märksa kiiremini ning Eesti eksportijad on võimelised suurenevat välisnõudlust ära kasutama. Seda aga ohustab palkade eeliskasv tootlikkuse ees, mis halvendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, kui senine areng jätkub.

SKP kasvu kärpimisest hoolimata püsib tugev selliste SKP komponentide nagu palgafondi ja eratarbimise kasv, millest maksude laekumine otsesemalt sõltub. Seetõttu on kevadise vaatega võrreldes 2017. aasta maksulaekumist kiirema palgakasvu prognoosi tõttu isegi suurendatud. Pikema ettevaatega eelarvekavade tegemisel ei saa eeldada, et peamiste maksubaaside kasv ületab ikka veel SKP kasvu.

Eelarvepoliitika kavandamisel tuleb arvestada, et majanduse tsüklilist seisu on endiselt keeruline hinnata. Vastuolu heade tööturu näitajate ja nõrga majanduskasvu vahel on pigem suurenenud. Erinevalt rahandusministeeriumi prognoosist on eelarvenõukogu arvutuste kohaselt võimalik, et sel ja järgmisel aastal on eelarve struktuurses puudujäägis.

Tugeva sisenõudluse juures ei ole eelarvepositsiooni nõrgenemine õigustatud. Seetõttu soovitab eelarvenõukogu vastu võtta riigieelarve, mis seab 2017. aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgiks väikese ülejäägi.

Eelarvenõukogu selle aasta kogemus näitab, et suveprognoosi hindamise ja sellega arvestamise protseduurid vajavad täpsustamist. Riigieelarve seadusega paika pandud kord ei taga, et eelarvenõukogu arvamus jõuab valitsuseni enne järgmise aasta riigieelarve eelnõu heakskiitmist.

Sel sügisel kinnitas valitsus riigieelarve eelnõu enne, kui tutvus eelarvenõukogu arvamusega rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohta.