Milliseid eksootiliste viljadega taimi tasub kodus kasvatada?

Sidrunipuu. Foto: Toomas Huik

Sidruni ja apelsini seemneid on Eestis varemgi kasvama pandud, ent millised eksootilised taimed veel Eesti tingimustes vastu peaksid ning ka hiljem viljuksid?

Botaanik Urmas Laansoo rääkis Vikerraadio saates «Huvitaja», et tegelikult võib külvata väga mitmesuguste eksootiliste taimede seemneid. Ühe näitena tõi Laansoo välja kiivid, mida on ka Eesti tingimustes võimalik toas kasvatada.

Kiivi

Kõige tavalisem kiivi on botaaniku sõnul külmaõrn taim ja õues ta ei talvitu. Kiiviseemnete külvamine on näiteks ka lastele sobilik, kuna võrsuv taim pole mürgine ega torka. Kiivi on ronitaim ning suuremaks kasvamisel vajab ta toestamist. Kiivi pole igihaljas, mis tähendab, et taim langetab sügisel lehed ja talvel puhkab. Kiivil kulub 3-4 aastat, enne kui ta kodustes tingimustes hakkab õitsema ja vilja kandma.

Veel tasuks teada, et kiivi on kahekojaline taim, ning õitsemiseks ja viljade kandmiseks peavad kõrvuti kasvama nii emas- kui isastaim. Kiivi külvamise puhul peab arvestama, et seeme on väga väike ja seda ei tasu väga sügavale külvata. Optimaalne sügavus oleks pool sentimeetrit kuni sentimeeter. Kiivi seemet võib külvata kohe värskelt, idanemine võtab aega paar nädalat.

Sidrun

Laansoo sõnul hakkab kõige kergemini viljuma just sidrunipuu, mandariini- ja apelsinipuud mitte nii kergesti. Sidrunipuu õiepungad moodustuvad kolmanda järgu okstele, mis tähendab, et taime külgoksad peavad enne hargnema. Hargnemist saab kiirendada taime okste kärpimisega. Laansoo sõnul saab võra kujundades kolmanda järgu oksa kiiremini kui lastes taimel lihtsalt kasvada. Kui mitte kärpida, võib õite ja viljade tekkimiseni minna väga palju aega.

Kui aga sidrunipuu on juba aastaid kasvanud ja ta ei ole ikka veel õitsema hakanud või viljunud, võib olla probleem ka kasvutingimustes. Näiteks ei taha taim liiga pimedat või talvel liiga sooja kasvukeskkonda. Talvine ideaaltemperatuur peaks jääma alla 20 kraadi. Kui õhk on liiga palav ja kuiv, siis võib taim talvel ka lehed langetada. Laansoo sõnul ei maksa sellest ehmuda, kui sidrunipuu on talvel raagus.

Sidrunipuul esineb nähtus, et seemnes on mitu idu. Ühest seemnest võib näiteks moodustuda kolm võrset. See on iseloomulik ka apelsinipuule ning mitmetele teistele tsitruselistele. Kui ühest seemnest on tulnud mitu võrset, ei maksa neid eraldama hakata. Laansoo sõnul nõrgem või peenem taim enamasti hävib ning väikeste võrsete eraldamine võib pigem juuri kahjustada. Laansoo sõnul ei maksa heita ka meelt, kui sidrunipuu on kasvanud näiteks 10-15 aastat, ja ei ole õitsenud ega viljunud. Siis võib teha sidruni lehest teed.

Ananass

Laansoo sõnul ei saa ananassi panna seemnest kasvama, seda paljundatakse vegetatiivselt. Lehekodarik ehk ananassi küljes olev lehetutt juurutatakse ja pannakse uuesti kasvama. Selleks, et ananassi kodus viljuma saada, tuleks poes valida sellise tutiga vili, mis on ilus ning mis pole saanud kannatada.

Lehekodarikule ei pea palju viljaliha külge jääma ning seda ei tasu panna juurduma vette. Laansoo soovitas äralõigatud kohta tupsutada puusöepulbriga, kui seda aga pole kuskilt võtta, kõlbab ka apteegis müüdav meditsiiniline süsi, mille saab noaga pulbriks teha ja siis kasutada. Pärast söega tupsutamist võiks ananassi lehekodariku panna otsapidi kergesse mulda, näiteks sobib selleks kaktuse- või sukulendimuld.

Botaaniku sõnul juurdub ananass 3-4 nädalaga ning samal aastal ei maksa viljumist loota. Põhjamaade tingimustes võtab õitsema hakkamine aega 3-4 aastat.

Kohvipuu

Samuti saab Eesti tingimustes kasvatada näiteks noore istikuna müüdavat kohvipuud. Laansoo sõnul saab esimese enda kohvi paari aastaga. Kui vili valmis saab, tuleb väliskest ära võtta, selle sees olevad oad kuivatada ning röstida.

Sidrunhein

Sidrunhein on mitmeaastane taim, värsked poes müüdavad varred võivad kodus ilusti juurduda. Sidrunheina saab kasutada näiteks tee tegemisel või erinevate toitude maitsestamisel.

Ingver

Laansoo soovitas proovida kodus kasvatada ka näiteks ingverit. Ingverijuurt ei tohiks panna väga sügavale mulla alla, mulla peale peaks jääma veerand kuni pool risoomist. Juur tuleks panna mulda rõhtasendis, ingver juurdub mõne nädala jooksul.

Ingver võib minna ka õitsema ning selle õis meenutab orhideeõit. Kui ingverilehed kipuvad servast kuivama, siis peaks taime kõrvale panema lisaniiskuse kausi, kust vesi aurustuks. Samuti võib ingverit veega piserdada. Kuna ingver on looduslikult metstaim, siis ei ole teda soovitav alates märtsist päris ereda päikese kätte jätta.

Ingveri risoom kasvab Eesti tingimustes botaaniku sõnul juurde vaid paar sentimeetrit aastas, millega tasuks ingveri istutamisel arvestada. Puhkeperioodil võib ingveritaim ka võsusid aeg-ajalt kuivatada.

Granaadipuu

Granaadipuud ei maksa Laansoo sõnul istutada avamaale või aeda, kuna tegemist on külmaõrna taimega. Granaadipuu võib kodustes tingimustes viljuda. Talvisel perioodil, novembrist märtsini tahab granaadipuu 12-16 kraadist õhutemperatuuri. Taim on Laansoo sõnul poolheitlehine, mistõttu sügisel tema lehed varisevad. Talvitudes tarvitavad taimed vähem vett ning seega tuleb kastmist vähendada. Kui heitlehistel taimel on lehed varisenud, võib ta kuni uute pungade tekkimiseni viia jahedamasse ja hämaramasse ruumi.

Kreeka pähklipuu

Kreeka pähklipuid võib Laansoo sõnul proovida aias kasvatada, ent selleks on mõttekas hankida võimalikult põhjapoolsest riigist pärit seemned – mida põhjapoolsemast riigist on seeme saadud, seda talvekindlam taim on.

Kui on väga külm või lumeta talv, siis soovitas botaanik võra ja juurte ümber lehti. Kuhjata. Kui aga on palju lund, siis võib ka seda ümber võra visata. Kreeka pähklipuu õitsema hakkamiseni võib minna aega 5-7 aastat, vahel ka rohkem. Laansoo sõnul on paljude Eestis kasvatatavate Kreeka pähklipuude seemneid toodud näiteks Ukrainast, kindlasti tasuks seemet küsida ka juba seda pähklipuud Eestis kasvatavalt aednikult.

Avokaado

Laansoo hinnangul võib külvata ka näiteks avokaadosid. Seeme tuleks panna natuke sügavamale, selle idanemisele kulub 3-4 nädalat. Avokaado kuulub loorberiliste sugukonda ning taim võib sügisel lehed langetada. Kui aga temperatuur on soojem, võib too ka igihaljas olla.

Küll aga ei pruugi avokaado kodustes tingimustes viljuda, ent Laansoo soovitas seda siiski kasvatada just seetõttu, et taime noored lehed on punased ning suuremaks kasvades need muudavad värvi ja lähvad roheliseks.

Veel lisas botaanik, et näiteks ei ole siiani Eestis saada musta pipra taime, mis võiks meie tingimustes kodus vastu pidada.

Seemnete külvamine

Seemnete külvamisel kehtib Laansoo sõnul kuldne reegel, et seeme tuleks mulda panna seemne kolmekordse paksuse sügavusele. Mida suurem on seeme, seda sügavamale tuleb too külvata. Kuna juba veebruarist muutuvad päevad pikemaks ning seega on ka valgust rohkem, on praegu juba seemnete külvamiseks sobilik aeg.

Üleüldiselt ei tohiks seemneid külvata väga rammusasse mulda. Aianduspoodides müüakse ka spetsiaalseid külvimulldasid, kus ei ole palju mineraalaineid. Laansoo selgitas, et liiga mineraalaineterikas muld ei sobi seemne külvamiseks just seetõttu, et taime idujuur on mulla suhtes väga tundlik ning liiga kange mulla korral võib taimealge kõrvetada saada.