Kuigi suurele osale meist tundub, et asjad ei riigivalitsemises ega meie majapidamise korraldamises ei lähe kõige paremini, arvab Rein Lang (Reformierakond), et päris nii see ei ole. Samas tõdeb ta, et saatan, va sindrinahk, on aga detailides ja jagab muuhulgas kuus soovitust, kuidas riigi majapidamist paremaks muuta.
Rein Lang: igasugu Nordicad ja Autorollod esindavad susserduslikku mõtteviisi (2)
«Meie maksu- ja ettevõtluskeskkond on põhimõttelistes asjades väga hea,» märgib Rein Lang, jagades siiski oma tänase Postimehe arvamuskülgedel avaldatud loos pooltosin mõtet selle parandamiseks, kuna tilk meepotis ei ole sageli pisiasi.
1. Tunnistame läbikukkunuks eksperimendid bütsantsliku riigikapitalismiga ja pöördume tagasi vabal konkurentsil põhineva eraettevõtluse juurde.
Lang leiab, et ka inimeste ja kaupade vedamine punktist A punkti B peaks olema ettevõtjate, mitte erakonnaliidrite ja nende sõpside juhitud pseudofirmade asi, mistõttu võiks erastamine olla järgmise valitsuse võtmesõna.
«Enimmakstud riigiameti juht peaks olema konkurentsiameti peadirektor, mitte maksuameti pealik või politseiülem. Pole vaba konkurentsi, pole ka makse, mida koguda,» nendib ta.
2. Hoolimata poliitilistest pingutustest viia riigifirmade väärtust alla, võiks nende erastamisest siiski veel teenida korraliku kopika.
Reformierakonna poliitik leiab, et selle ja Euroopa Liidu rikaste ajutise toe eest võiksime oma infrastruktuuri üles lüüa küll. «Ja mitte üksnes Itaalia-tüüpi liiklussõlmi rajades, vaid ehitades teid, mis kohe ära ei lagune ja millel saaks kiiremini sõita,» märgib ta, viidates sellele, et Tallinna lennujaam vajaks samuti laiendamist ja Tartu, Narva ning Kuressaare lihtsalt lennuühendust.
«Kaableid on meil viimastel aastatel paigaldatud tohutult, kuid samas on kohti, kus võrguühendus on pigem kadunud kui paremaks läinud. Miks ei võiks olla Eesti see Euroopa Liidu riik, kus saaks ka soos veebiteenuseid kasutada?» küsib Lang oma mõtet jätkates.
Langi sõnul ei kujuta me tegelikult eettegi, milline väärtus on võimalus keset raba parte vahtida ja samal ajal veebi kaudu oma äri ajada. «Selle eest ollakse valmis ka maksma ja mitte vähe,» kinnitab ta.
3. Proovime viimaks ometi selgelt ära sõnastada piirid, milles kehtib sotsiaalses kindlustatuses solidaarsus ja kust algab üksikisiku vastutus.
«Värvikas sõnamulin pensionite pidevast tõusust ja arstiabi tingimusteta kättesaadavusest kogu selle spektris maksumaksjate väheneva hulga juures on mõtlevatele inimestele juba ammu koomiline või traagiline – näitekunsti ilu on vaataja silmades,» lausub poliitik.
Ta märgib, et Eesti on peaaegu ainus arenenud ühiskond, kus töötavale pensionärile solidaarsusfondist tulev vanaduspension on palgalisa ja kus maksumaksjad maksvad solidaarselt kinni haigeks jäänud inimese saamata jäänud palga. «No ei jätku – löö või maha!» tähendab Lang.
4. Kui õige lõpetaks toetusmajanduse mõõdutundetu promomise? See tekitab ainult klienteelsuhteid kogu ühiskonnas.
Langi arvates tuleks selle asemel keskendada riigi abi ettevõtluse tarvis välisturgude otsimisele ja avamisele. «Napakas euroliidu põllumajanduspoliitika, mis maksab tootmisele peale, mis reostab ja tekitab toodangut, mida ei õnnestu isegi omahinnaga kusagil müüa, on sisuliselt läbi kukkunud,» on ta kindel seisukoht.
Lang leiab, et sellest malli võtta ka muu majanduse riiklikuks toetamiseks ei ole mõistlik. «Naasmine nõudmise ja pakkumise vahekorral põhineva majanduse juurde oleks mõistlik,» märgib poliitik.
5. Igasuguse kaasaegse majanduse aluseks on teadmised ja nende mõistliku aja jooksul rakendamine ettevõtluses. Eesti ülikoolid on teadmisest pungil.
«Need teadmised kas rakenduvad sageli hoopis mujal kui Eestis või ei rakendu üldse ja see on mõtlemise koht,» põhjendab Lang. Ta toob näiteks Soome, mille muutumine sõjas peksa saanud vaesest ääremaast maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ühiskonnaks baseerus ülikoolide, ettevõtjate ja riigivõimu koostööl. «Naabrimehelt tasuks ikka õppida, mitte ainult püüda talle odavat viina müüa,» sõnab poliitik.
6. Majandusarengu eeltingimuseks on sotsiaalne koostöövõime. Omariikluse idee tekkimise ja riikliku iseseisvuse algusaastatel kasutati selle kohta sõna «ühistegevus».
Lang meenutab, kuidas tunnustatud doktor ja kaasvilistlane sõnastas meie põhiprobleemi õhtusel lennul Münchenist Tallinnasse tabavalt ühe lausega: «Selle asemel, et ühistegevuse kaudu nooblis lokaalis koos sigarit tõmmata, kakleme mahavisatud koni pärast».
«Ühistegevus baseerub usaldusel ja see tuleb meil tagasi võita,» lausub reformierakondlasest poliitik, mistõttu esindavad igasugu Nordicad ja Autorollod susserduslikku mõtteviisi, mis ei tohiks olla väärtustatud.
«Kuidas jõuda ärapanemisest ühistegevuseni? Miljoni küsimus. Arutame. Kuniks aga pole ühistegevust, pole ka jõukust – nii lihtne see ongi,» sõnab Lang oma soovituste lõppakordis.
Loe Rein Langi 12 riigireformi soovitust täies mahus Postimehe arvamusportaalist.