Kuidas võidelda tüütute spämmkõnede ja -sõnumite vastu?

Telefonikõne. Foto: SCANPIX

Arvatavasti on iga teine telefoniomanik olnud olukorras, kus talle helistab tundmatu number, aga kõne vastu võtmisel see katkestatakse või on kõne tagasi helistamisel kaasa toonud soovimatu lisakulu telefoniarvel.

Samuti on liikvel SMS sõnumid, mis reklaamivad erinevaid tooteid või ärgitavad edastama kolmandatele osapooltele isiklikke andmeid.

Elisa tooteturunduse osakonnajuht Mailiis Ploomann kummutas ümber levinumad müüdid, mis spämmkõnede ja sõnumite ümber ringlevad ning jagab praktilisi nõuandeid, kuidas soovimatute kõnede ja sõnumite vastu võidelda.

Kõige levinum on müüt, et välismaa suunakoodiga numbritele vastamine tähendab kliendi jaoks suuri telefoniarveid. Ploomanni sõnul on tähtis meeles pidada, et sissetulevatele kõnedele vastamine ei ole tasuline. «Kui telefonile tekib vastamata kõne tundmatult välismaa numbrilt, siis sellest mingit ohtu ei ole ning rahalist kulu ka mitte, kui tagasi ei helistata,» selgitas Ploomann.

Juhul kui telefonile jäetakse sõnum või vastamata kõne võõra suunakoodiga tundmatult numbrilt, on targem seda täielikult ignoreerida. Ka ei tohiks avada SMS sõnumites olevaid linke, sest need võivad suunata ebausaldusväärsetele veebilehtedele või peita endas pahavara, mis kopeerib telefonist isiklikke andmeid ja edastab need soovimatutele isikutele. Samuti soovitab Ploomann seadistada telefoni selliselt, et MMS sõnumeid automaatselt alla ei laetaks.

Kui kolmandatele osapooltele edastatakse isiklikke andmeid, ei ole spämmkõned ja –sõnumid mitte ainult tüütud, vaid omavad potentsiaalset ohtu telefoniomaniku andmete turvalisusele.  Sarnaselt e-mailile saabuvatele spämmkirjadele, kus Nigeeria printsid teatavad miljoni eurosest pärandusest, ei tasu tõsiselt võtta ka SMS sõnumeid, mis lubavad vastutasuks e-maili aadressile, pangakontole või muudele isikuandmetele suuri rahasummasid. Kui miski tundub liiga hea, et tõsi olla, on arvatavasti tegemist pettusega. Mitte kunagi ei tohiks levitada enda pangakonto numbrit, isikukoodi ega teisi isikuandmeid.

Tihti tekitab küsimusi ka see, kust pahatahtlikud spämmerid meie telefoninumbreid saavad. Levinud on numbrite genereerimine spetsiaalsete arvutiprogrammidega juhuvaliku alusel, aga tähele tasuks panna ka seda, millist infot ise enda kohta veebis levitame. «Spämmi puhul kasutatakse andmebaase, kuhu info koguneb veebis enda andmete jagamisest. Mida vähem oma numbrit välismaa ning ka osade kodumaiste veebilehtede juures jagada, seda parem. Alati enne numbri jagamist tuleks mõelda, kas firma, kuhu enda number teada antakse, on piisavalt usaldusväärne,» täpsustas Ploomann.

Juhul kui number on sattunud spämmerite huviorbiiti, on telefonis võimalik blokeerida sissetulevaid sõnumeid ja kõnesid kindlatelt numbritelt. Seda on osade telefonide puhul võimalik teha kõneseadete alt. Ploomann soovitab nutitelefonide omanikel häirivate korduvate kõnede puhul kasutada spetsiaalseid kõne blokeerimisäppe, mille leiab vastavalt Google Play poest, iTunes’ist ja teistest usaldusväärsetest äpipoodidest.

«Blacklist äpid või Call Block äpid võimaldavad piirata kõnesid tundmatutelt numbritelt või juba teada olevatelt konkreetsetelt numbritelt,» selgitas Ploomann. Seesugused äppe on saadaval laias valikus ning enamus neist on kasutajatele kättesaadavad tasuta.

Nii nagu ka e-maili spämmi suhtes, saavad inimesed järjest teadlikumaks erinevatest mobiili teel levivatest petuskeemidest ning teadlikkuse tõus teeb ka spämmerite elu raskemaks. Kõige olulisem nõuanne spämmiga tegelemiseks on säilitada kaine mõistus. Samuti ei tasu lasta ennast tüütutest spämmkõnedest ja sõnumitest häirida, sest olemas on kõiksugu erinevaid võimalusi, kuidas nendest vabaneda.

Teenusepakkujad ootavad alati ka klientide tähelepanekuid tüütute spämm-kõnede ja sõnumite kohta. Operaator saab omaltpoolt uurida, kust kõned ja sõnumid tegelikult tulevad ning vajadusel teisi kliente informeerida ja hoiatada.