:format(webp)/nginx/o/2016/01/08/4859259t1h4a11.jpg)
Tarbimiskohti, kus aasta jooksul ei ole ühtegi kilovatt-tundi elektrit tarbitud, on Elektrilevi võrgus üle 31 000. Kui lisada kohad, kus aastas on mõnel korral elekter sisse lülitatud ehk 365 päeva jooksul maksimaalselt 50 kWh tarbitud, saame kokku üle 57 000 ehk 9% kõikidest majapidamistest, kirjutab Elektrilevi juht Tarmo Mere ettevõtte blogis.
«Samal ajal nõuab aga ka neis kohtades võrk hooldamist ja rikete kõrvaldamist, mis tekitab kulusid. Kui tänaseid täiesti kasutuseta, kuid kehtiva võrgulepinguga seotud liine peaksime uuendama hakkama, kuluks selleks ligikaudu 16 miljonit eurot. Peaaegu iga kümnes tarbimiskoht, mis kasutuseta seisab ja kust katet võrgu ülalpidamiskuludele ei laeku, väljendub mõistagi võrgutasu kilovatt-tunni hinnas,» selgitas Elektrilevi juht.
Üheks võimalikuks meetmeks mitmete teiste seas on tema sõnul hajaenergeetika lahendused võrguteenuse osutamisel.
«See tähendab, et teatud kohtades, kuhu uus lahendus sobib ja see on rahaliselt elektrivõrgu uuendamisest märkimisväärselt soodsam - näiteks üksikutele majapidamistele pika rikkelise metsaliini otsas - võib võrguettevõte tulevikus tuua elektri kohale liinide asemel hoopis näiteks päikesepaneelide ja generaatori abil,» kirjutas Mere blogis.
«Nagu ülaltoodud numbrid näitavad, ei ole täna meie kliendid enam seal, kus on meie võrk. Hoopis keerulisem on öelda, milline saab ja peab võrk olema 40-50 aasta pärast. Tehnoloogia areneb kiiresti, koduhoovides kerkivad päikesepaneelid, kahanevad jaamast tarbijani liikuvad energiahulgad ja muutuvad võrgule esitatavad nõuded.»
Elektrilevi juhi sõnul keskne võrk stabiilse varustuskindluse tagajana ilmselt ära ei kao, kuid teiseneb selle vorm.
«Tulevikus ei pea see tingimata enam olema raua ja traatide katkematu ühendus, vaid eelkõige virtuaalsesse süsteemi ühendatud kogum, mis tagab kliendile stabiilse teenuse. Näiteks võib võrguettevõte tuua üksikus kauges metsatalus elektri kohale päikesepaneelide ja generaatori abil nii, et klient traditsioonilise võrguga vahet ei märka. Või kui, siis selles osas, et pole enam muret tormiga liinile kukkuvate puude pärast.»
Esimest sellist pilootprojekti esitleb Elektrilevi järgmisel kolmapäeval Valgamaal Hummuli vallas Aitsras Nihujärve talus, mil ehitajalt võetakse vastu päikesejaam.