Priit Perens: me ei taha korrata buumiaastatel juhtunut

Swedbanki juht Priit Perens. Foto: Toomas Huik

Swedbanki juht Priit Perens andis intervjuus mõista, et Eesti majandusel tuleb edaspidi enda finansteerimisega ise hakkama saada, Swedbank kaotas mullu konkurentidele nii laenude kui ka hoiuste turuosa, kuid pank ei taha buumiaastate eeskujul ummisjalu oma positsioone taastada.

Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens, teenisite mullu 78 miljonit eurot (1,2 miljardit krooni). Kas olete tulemusega rahul?

Ma arvan, et meil oli väga hea tulemus.

Swedbanki president Michael Wolf väljendas teisipäeva hommikul majandustulemuste saatesõnas sootuks vastupidist arvamust, olles pettunud pangagrupi kõigest 7,4 miljardi Rootsi kroonise kasumi üle.

Grupina oleme teinud ikkagi hea tulemuse. Wolf toonitas, et kulud oleks võinud väiksemad olla, et tulu-kulu suhe oleks grupis tervikuna võinud parem olla.

Levitasite eile pressiteadet, kus tõite ilukirjandusliku võrdluse, et olete tagasi ree peal, aga regi pole enam endine. Mis mõttes pole enam endine?

2006–2007 põhines Eesti majanduskasv sisetarbimisel. Jooksevkonto oli sügavas miinuses, me finantseerisime end puhtalt välislaenudega. Praegu majandus taastub ekspordi, mitte sisenõudluse arvel, jooksevkonto on teist aastat plussis. Kõige selle juures oleme suutnud vähendada sõltuvust välislaenudest. Sellest ka võrdlus hoopis teise reega.

Majanduse tasakaalustamine on toimunud väga kiiresti ja see jätkub. 2006–2007 oli meil siin hea soe olla, aga puid käisime naabritelt laenamas, sest puid meil ei jätkunud.

Praegu teeme puid ise, kütame oma puudega ning viime laenatuid tagasi. Eesti majanduse võime nii kiiresti tasakaalustuda on ühelt poolt üllatav, me peaksime selle üle uhked olema.

Te olite kuus kvartalit järjest kahjumis. Mitme hea aasta kasumi masu ära sõi?

2009. aasta kahjum oli umbes pool 2008. aasta kasumist. Mullu olime kasumis. Kui aga mõõta seda laenukahjumite ehk provisjonidega, siis saame kokku mitu head aastat.

Aga provisjonide lõplik mahakandmine pole ju teada?

Nad peegeldavad meie parimat teadmist olukorrast.

Mis on hapude laenude maht teie portfellis?

Probleemsete laenude maht meie portfellis 2010. aasta lõpu seisuga oli 526 miljonit eurot. Tehtud laenukahjumite eraldiste maht probleemsetesse laenudesse on umbes 60 protsenti.  

Kolm kuud tagasi ütlesite, et eraisikute eluasemelaenude portfellis võib raskustes laenusaajate osakaal veelgi kasvada. Kas teie kartused on tõeks saanud?

Õnneks mitte. Kartsime pikaajalise tööpuuduse mõju. Esiteks olukord tööjõuturul mullu teisel poolaastal natukene paranes, teiseks oli mõju väiksem. Kolmandaks oleme üsna aktiivsed ennetavate lahenduste pakkumisel – pakume maksepuhkusi ja restruktureerime laene. Koostööalti laenuvõtjaga üritame olla paindlikud.

Laenuvõtjate varaline seis on paranenud, ka tagatiste väärtus on kinnisvarahindade tõusu tõttu kasvanud. Osaliselt on kaasa aidanud ka suhteliselt madal baasintress.

Miks Swedbank kaotas mullu nii hoiuste kui ka laenude turuosa?

Hüpoteeklaenude osa oleme kaotanud 0,4 protsenti, hoiuste turuosa oleme kaotanud umbes kaks protsenti. Deposiitide pärast on konkurents väikeste pankadega suurenenud, sest nende rahastamine sõltub kohalikest hoiustest.

Meil on olemas ka alternatiivne finantseerimine. See ei tähenda, et me tahaksime kergekäeliselt hoiustajaid ja laenuvõtjaid ära anda.

Kui palju Eesti üksuse töötajad tubli tulemuse eest preemiat saavad?

Tänavu me preemiaid ei maksa.

Kas on plaanis võtta tööle uusi töötajaid ja tõsta palku?

Kui majanduses olukord ei halvene, siis tuleb võtta inimesi juurde. Kui kellegi tulemused võimaldavad, siis tõstame ka palka. Kui majandustulemused lubavad, siis maksame järgmisel kevadel ka preemiat selle aasta eest.

Mida on laenuvõtjal oodata, kas muutute lahkemaks?

Esiteks, minul on tunne, et turg on juba lahke. Praegu pangad konkureerivad kliendi pärast, seda näitab ka see, et oleme kodulaenude portfellis kliente ära andnud. Pigem pakutakse raha rohkem kui tahetakse, kui on maksejõulist nõudlust.

Kui tahaksime hoida oma hüpoteeklaenude portfelli endisel tasemel, peaksime müüma umbes 30 protsenti rohkem. Me ei ole huvitatud tulubaasi vähenemisest, aga meil on meeles 2006. ja 2007. aasta. Küsimus on, mida meie kliendid suudavad.