/nginx/o/2016/09/28/5894083t1hd443.jpg)
Neljapäeval asub valitsus pärast üheksakuist ooteaega arutama energiamajanduse arengukava (EMNAK) aastani 2030, mis muuhulgas seab selleks ajaks eesmärgiks taastuvenergia osakaalu vähemalt 45 protsenti hinnanguliselt 32 teravatt-tunni suurusest aastasest kogutarbimisest
Kava, mis valmis möödunud aasta lõpul ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas selle valitsuse istungile 12. jaanuaril, näeb ette, et aastal 2030 peab Eestis muuhulgas toimima avatud ja vaba kütuse- ning elektriturg ja siinne elektrisüsteem olema Kesk-Euroopa sagedusalas.
Põlevkivi energiasisaldusest peab olema kasulikult kätte saadud 60 protsenti energiast ning 80 protsenti soojusest peab olema toodetud taastuvate energiaallikate baasil. Põlevkivist elektritootmine ENMAK-i eesmärkide järgi väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle saavutamiseks näeb arengukava ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise vajadust. Õlitootmise kõrvalprodukte kasutatakse siiski elektritootmiseks.
Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse arengukava plaanide kohaselt lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turuleaitamiseks.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine energiasektoris moodustab aastaks 2030 vähemalt 70 protsenti aastaga 1990 võrreldes ning aastaks 2050 on reaalne saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine enam kui 80 protsenti.
Samuti seab arengukava eesmärgiks, et suurima tarneallika osakaal gaasiturul ei tohi aastal 2030 olla üle 70 protsendi ning suurima gaasimüüja osakaal üle 32 protsendi. Lisaks soovib MKM saavutada olukorra, kus jaotusvõrgus ei ületa katkestuste keskmine kestus 90 minutit aastas.
Energiasäästu ja -tõhususe saavutamiseks panustab arengukava elamu- ja soojusmajandusse eelkõige toetuste abil, toetades olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimist ning liginullenergiahoonete rajamist, samuti soovib MKM muuta transpordis maksusüsteemi. Suurenema peab hoonete energiatõhusus: väikeelamutest vähemalt 40 protsenti peab olema C- või D-klassis ja kortermajadest 50 protsenti C-energiatõhususklassis.
Ministeerium seab arengukavas ka eesmärgiks, et uued hooned peavad vastama liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele ning avaliku sektori kasutuses olevate rekonstrueeritud hoonete netopind on 960 000 ruutmeetrit.
Eesmärkide saavutamiseks plaanib aastail 2016–2019 toetada elamute energiatõhusaks renoveerimist 336 miljonit euroga; kokku suunab riik energiamajanduse arendamisesse neil aastail 620 miljonit eurot peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid.
Suurematest valdkondadest suunab riik veel energiasäästuks tööstuses ja tänavavalgustuses 87 miljonit eurot, avaliku sektori hoonete rekonstrueerimisele 68 miljonit eurot, soojamajanduse kaasajastamisele 45 miljonit ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtuks transpordis 44 miljonit eurot.
Plaanitavaid toetusi kavatseb MKM rahastada peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondide 2016–2019 vahenditest, millest laekub 335 miljonit eurot. Märgatava tulu annab ka heitkogustega kauplemise süsteem, millest riik kavatseb teenida 104 miljonit eurot.