Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

11 soovitust, kuidas töökeskkonnas võõrapelgusega hakkama saada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eleen Laasner
Copy
Artikli foto
Foto: Nick White/picture alliance / moodboard

Hiljuti toimus mitmekesisuse kokkuleppe liikmetele ja teistele huvilistele seminar, kus käsitleti võõrapelguse ja sallimatuse teemat töökeskkonnas.

Viimase paari aasta jooksul on Eesti tööandjad võõrapelguse teemaga pidanud rohkem kokku puutuma, kirjutas Eesti inimõiguste keskus.

Seminari esimeses pooles toimusid ettekanded, kus ettevõtted jagasid oma kogemusi ning Eesti Pagulasabi juhataja andis laiema pildi pagulaste kohanemisest Eestis. Kogunemise teises osas pakkusid osalejad erinevates töögruppides välja oma 11 soovitust, kuidas võõrapelgusega töökeskkonnas toime tulla ning milliseid samme astuda selle ennetamiseks.

Peamiseks järelduseks oli, et võõrapelguse ja konfliktide lahendus seisneb väärtuspõhises juhtimises ning rahuliku kooseksisteerimise positiivset poolt tuleb organisatsioonis pidevalt meelde tuletada.

Seminaril osalenud tööandjate soovitused ja mõtted, mida võõrapelguse esinemisel  või selle ennetamiseks teha:

  1. Uut töötajat värvates tuleb talle kohe tutvustada ettevõtte/organisatsiooni põhiväärtusi.
  2. Oluline on inimesi ettevõttesiseselt rohkem liita, et nad õpiksid väljaspool tööd üksteist tundma, näiteks ühine söögitegemine, erinevad loovust arendavad koolitused jms. Need aitavad üle saada eelarvamustest ning õpitakse üksteist inimlikul tasandil rohkem tundma.
  3. Juba reaalsete võõravaenu intsidentide puhul on vajalik, et ettevõttes oleks üks inimene, kelle poole saaks töötaja oma muredega pöörduda.
  4. Küsida rahulolu-uuringus töötajatelt, kas neil on tööl sõber, kellele saab kõik ära rääkida. End üksinda tundev inimene radikaliseerub suurema tõenäosusega või üksinda jäetud inimene võib olla tõrjutud võõrapelguse tõttu.
  5. Sallivuse, hoolivuse, inimõiguste ja mitmekesisuse teemal tuleb rohkem rääkida, korraldada infopäevasid, lisada teema ühel või teisel viisil näiteks suvepäevade programmi, koolitustesse, arenguprogrammidesse.
  6. Juhtide koolitamine on oluline, juhid peavad mõistma rahuliku kooseksisteerimise kasu organisatsioonikultuurile ja ettevõtte majandustulemustele. Konflikt pole odav.
  7. Edulugude rääkimine ning positiivsete kogemusete jagamine teiste juhtidega.
  8. Ettevõtjate kogemuste jagamine kogukondades, et edulood jõuaks inimesteni.
  9. Tuleb julgelt küsida nõu teistelt organisatsioonidelt. Näiteid, materjale ja ideid on meie ümber palju.
  10. Sisekorraeeskirjad ja eetikapunktid erinevates tööandja dokumentides, põhiväärtuste sõnastamine ja kommunikeerimine.
  11. Tööandja poolt tugiisik või mentor neile, kes tulevad tööle teistest riikidest. See inimene siis nõustaks nii kultuurikeskkonna kui bürokraatia teemal, aga oleks ka nö esimeseks sõbraks organisatsiooni sees.

Loe täispikka lugu Eesti inimõiguste keskuse kodulehelt.

Tagasi üles