Eesti Energia endine juht Kaljulaiust: temast saaks väga hea president Eestile (2)
28. september 2016, 11:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 2002 kuni 2004 juhtis praegu presidendikandidaadina üles seatud Kersti Kaljulaid Eesti Energia Iru elektrijaama. Kutse sinna tööle asuda sai ta Sandor Liivelt, kellele ta oli silma jäänud oma terase ja kiire mõtlemise ning selge väljendusviisiga.
«Ma olin finantsdirektor tol ajal ja tema tuli finantsarvestuse osakonda juhtima. Hiljem panime ta Iru elektrijaama juhiks,» rääkis aastatel 2005 kuni 2014 Eesti Energiat juhtinud ning 1998. aastast seal finantsjuhina tööle asunud Sandor Liive.
Liive puutus Kaljulaiuga kokku tema ametis toonase peaministri Mart Laari nõunikuna, kus Kaljulaid vastutas peaministri büroo, Eesti Panga, rahandusministeeriumi ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamise ning Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste mitmepoolsete finantsasutustega suhete koordineerimise eest.
«Siis oli energeetikas üks suur teema - kui räägiti võimalikust Narva elektrijaamade müügist Ameerika investorile, NRG-le. Eesti Energia juhtkond, minuga sealhulgas, ei olnud selle kõige suurem fänn. Kerstiga puutusin kokku nende läbirääkimiste ajal. Ta oli peaministri nõunikuna osadel kohtumistel juures,» kirjeldas Eesti Energia endine juht.
Kaljulaid paistis toona silma sellega, et oli väga terane, kiire mõtlemisega ja selge väljendusviisiga. «Kui peaminister Mart Laar tagasi astus, siis asjaolud kujunesid nii, et ta tuli meile tööle,» lisas Liive. Kersti Kaljulaid liitus Iru Elektrijaama meeskonnaga veebruaris 2002 ning vaevalt poole aasta möödudes sai temast elektrijaama juht.
Kuni maikuuni 2004, kui Kaljulaid otse Eesti Energiast Euroopa Kontrollikotta tööle suundus, juhtis ta Liive sõnul Iru elektrijaama edukalt, muutes näiteks tööjaotust efektiivsemaks, panustades suhetesse koostööpartneritega ja hoides kulusid kokku. «Tol ajal Iru elektrijaam oli ikkagi heas mõttes nõukogude aja pärand,» nentis Liive.
Bioloogi ja ärijuhtimise haridusega Kaljulaiul läks energeetikateemadesse sisse elamine tema sõnul väga kiiresti. «Seda näitab ka tema karjäär - tuli osakonna juhatajaks ja sai varsti juhiks. Ta on väga kiire uues olukorras end asjadega kurssi viima, sellest aru saama ja seda valdkonda kohe tõsiselt ka juhtima,» kinnitas Eesti Energia endine juht.
Kaljulaiu juhtimisaega jäi muuhulgas ka Iru elektrijaama gaasiküttele üleminek ja vahetult enne seda, alates 1999. aastast hakkas elektrijaam varustama lisaks Maardule ja Lasnamäele ka Tallinna kesklinna. Liive sõnul oli tal väga kahju, kui Kaljulaid läks ära kontrollikotta. «Talle oleks Eesti Energias olnud võimalik anda palju suuremat haaret,» rääkis ta.
Endine Eesti Energia juht lisas, et see, mis lõpuks inimestest meelde jääb on see, kas nad on aktiivsed ja viivad asja edasi või on passiivsed ja midagi ei toimu. «Kersti ajal asjad selgelt liikusid väga hästi edasi, paremuse suunas. Ta esitas oma arvamust alati selliselt, et teised osapooled said seda võtta [arvesse - toim] ja ellu viia,» sõnas Liive.
Küsimusele, milliseks võiks presidendiinstitutsioon muutuda Kersti Kaljulaiu käe all, vastas Liive, et seda tuleks pigem temalt endalt küsida. «See on tema töö, kui ta saab valituks,» lausus ta. Küll aga usub Liive, et eilse riigikogu vanematekogu otsuse näol on tegemist hea valikuga.
«Ma arvan, et see on väga hea ettepanek. Ma Kerstile eile õhtul juba kirjutasin ka, et mina usun küll, et temast saaks väga hea president Eestile,» sõnas Eesti Energia endine juht.