/nginx/o/2016/07/13/5618793t1hdee7.jpg)
Mootor Grupi juht Hugo Osula leiab, et ühistranspordist praktiliselt eemale tõrjutud eraettevõtlus jätab reisijad ilma kvaliteetsest reisiteenusest.
Osula: riik on eraettevõtjad ühistranspordist eemale tõrjunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eduka ühise transpordi aluseks on prognoos, sügav kompetents, planeerimine, võrgus toimiva teenuse juhtimine. Need on kõik asjad, millega peaks ühise transpordi teenuse looja, ehk riigi ametnikkond tegelema,» rääkis Osula täna konverentsil Äriplaan 2017.
Ta tõi näiteid kohaliku tasandi planeerimatusest, kus väikeses vallas on käigus omavalitsuse poolt finantseeritud koolibussid, tööandja poolt makstud saekaatri bussid, riigi eelarvest finantseeritud maakonnasisesed bussiliinid ning piletitulu eest võitlevad kommertsliinid. Tulemuseks on see, et reisijad «kaovad kuhugi ära».
«Eesti visioon tegeliku sõidujagamise osas peaks olema sõitude jagamine tiheda katvusega liinivõrgus, milles pakutavat head teenust toetavad reisi planeerimise, broneerimise ja maksmise digitaalsed platvormid. Alles see oleks meie ühine transport, kus jagaksime teekonda ka meie ühise raha toel sõitvates transpordivahendites,» rääkis Osula.
Tema sõnul kaalub reisija ühissõiduki kasutamist ainult juhul, kui peatus linna oludes ei ole kodu uksest kaugemal kui 300 meetrit ja ooteaeg ei ole pikem kui 5-10 minutit. Kui sellist mugavust ei ole, on ainuke pääsetee auto või natuke moodsama lahendusena sõiduauto jagamine.
Lux Expressi ja Simple Expressi omaniku sõnul ei ole helistamise asemel telefoni näppides takso või suvalise auto kutsumine tegelikult sõidu jagamine.
«Sõidujagamine pole takso või äpp. Tõeline sõidujagamine on see, kui sõitu jagavad need, kes tahavad ühiselt kuhugi minna. Taksojuht jagab reisijaga sõitu sama vähe kui näiteks lendur,» lisas ta.
«Täna oleme jõudnud seisu, kus iseseisvuse taastamise järgne kolmas aastakümme käib ning ühise liikumise mootoriks on ettevõtjate asemel saanud riik. Paraku on nii parvlaevad, reisirongid, lennukid, maakondlik bussitransport, omavalitsuste ühistransport täna riigi kontrolli all, kus riik on ise vedude tellija, vedaja, investor ja kuludele katte andja. Ettevõtlusele on jäänud korraldada ainult linnadevaheline bussiliiklus ja taksondus,» selgitas Osula, miks on ettevõtjatel praktiliselt võimatu olukorda muutust tuua.