/nginx/o/2016/09/19/5856593t1h2cd6.jpg)
Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul on Tallinna-Helsingi tunnel vägagi perspektiivikas projekt.
Michal: Tallinna-Helsingi tunnel on vägagi perspektiivikas projekt (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tunneli põhjalik tasuvusuuring valmib 2018. aastal ja siis on tõsine otsustamise koht, et kuidas projektiga edasi minna, kui näiteks selle tasuvusaeg muutub pikemaks, rääkis Michal kolmapäeval Äripäeva konverentsil Äriplaan 2017.
«Mina olen arvamusel, et see on vägagi perspektiivikas projekt,» ütles ta ja lisas, et eriti juhul kui vaadata Tallinna, Helsingi, Eesti ja Soome huve tekitada siin ühine majandusruum.
«Ka Soome poolel on huvi selle vastu väga kõrge,» sõnas minister. Eesti jaoks on Michali sõnul jätkuvalt prioriteediks ka rahvusvahelised lennuühendused.
«Eesti jaoks hästi oluline, et Tallinn ei saa olla koht, kus sa ütled oma välispartenritele, et lennake siia läbi Riia,» märkis ta. Lennuühenduste tagamine ei pea tingimata olema riiklik ettevõtte ülesanne, see võib olla ka eraettvõte mis tagab siinsel turul konkurentsi.
Eesti eesmärk on ministri sõnul Euroopa pealinnadega ühenduste tagamine viis korda nädalas kaks korda päevas - selle mõju majandusele on 63 miljonit eurot. Kolmandaks oluliseks transpordiühenduste projektiks on tema sõnul Rail Baltic, kus samuti on viimasel ajal jõutud Balti riikide vahel mitmete kokkulepeteni.
Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli eeldatav maksumus oleks umbes 13 miljardit eurot. Michal on varem öelnud, et esialgsete arvutuste kohaselt tasuks tunneli rajamine end 40 aastaga.